Avatäidetena võeti kasutusele algselt puitraamiga aknad ja ukse, kuid kahjuks on enamus praeguseks hävinud. Välisseinaviimistluses on kasutatud terrasiitkrohvi. Postmodernism Venna maja Postmodernism on modernismile järgnenud perioodi ja laia kultuurivaldkonda tänaseni iseloomustav mõiste. Postmodernism kui arhitektuuristiil väljendus eeskätt viidete ajaloole ja klassikaliste detailide poole pöördumises. Alates 1970. aastate lõpust sai valitsevaks funktsionalismile, regulaarsusele ning jäikadele vormidele vastanduv ja enamasti erinevate ajastute stiile kombineeriv eklektiline arhitektuur. Väärtustama hakati ajaloolist linnakeskust, arhitektuursete vormide sümboolseid ja väljenduslikke pooli ja ka sotsiaalseid aspekte, ruumipsühholoogiat, mängulisust jne. Meriväljal Ida tee 50 asuv arhitekti Veljo Kaasiku vennale kavandatud maja on Eesti sõjajärgses arhitektuuriloos üks verstaposte, mis
millestki. 3. SWING. Tavaliselt koosneb "kukkumisest (Langemisest)ja tõusmisest". Võid "Kiikuda" alla põrandasse, kuid ka "Kiikuda" hüpesse. Swing annab liikumisele "momentumi" -hetkelise peatumise ülemises või alumises liigutuse faasis. 4. SUSTAINED. See on katkestamatu liikumise jätkuvus, mitte tingimata aeglane, kuid põhimõtteks on, et liikumise jätkun samal kiirusel. Moodustab hea kontrasti vibratsioonilisele liikumisele ja pulsi regulaarsusele. 5. COLLAPSE. See on kukkumine, energia kaotamine liigutuses, alla andmine, kokku vajumine- kogu keha vajub, voolab allapoole või teeb seda üks kehaosa. Raskepärane allapoole liikumine annab teatud mõttes "negatiivse" ja "passiivse" tooni liikumisel (ei ole energiline ega jõuline, puudub aktiivsus) 6. PERCUSSIVE. See koputuse ja löögi dünaamika omab ballistilist kvaliteeti. Võib liikumist lõpetada, aga ka segadusse viia, takistada (Interrupt). Mitmed
pikkune Grand Avenue, mis lõppes nn Teokarpide grotiga. Groti sissepääs oli kujundatud suure looma avatud suuna, see sageli kasutatav võte sümboliseeris sissepääsu allilma. Seest oli grott kujundatud karpide ja tigude kodadega. Aed järgis siiski ka prantsuse traditsioone, esinedes omaniku staatuse sümbolina ning fantaasia väljendusena. See aed esindab 17. saj romantilisemat ja vabameelsemat suunda, mis vastandus hilisemale Le Nôtre'i ratsionaalsusele ja äärmuslikule regulaarsusele pargikujunduses. LINNAEHITUS. Prantsusmaa oli teatavasti esimene riik, mis asus Itaalia renessansi vaimsust oma pinnal viljelema. Esialgu tegi ta seda Loire'i kõrgetel kallastel, kus François I ja Henri II rajasid ühe muinasjutulossi teise järel. Meie tunneme neid peamiselt Charles Perrault' muinasjuttude ja Walt Disney filmide kaudu, mille inspiratsiooniallikateks nad olid. Samal ajal hakkas Prantsusmaa majanduskeskmeks kujunema Pariis. 16. sajandil, Katariina de
annaabi.ee 
