checkide raames. - C-Check, baashooldus, nt ca 6000 FH või 18 kuud, kestab ca 1-2 nädalat. - D-Check„raske hooldus“, teostatakse kord 6-8 aasta järel, kestus ca 1 kuu või kauem. 20. Õhusõidukid kaubaveoks. Tsiviillennunduses kasutatavad õhusõidukid ehitatakse ümber kaubalennukiteks. Nii kasutusel olnud, kui ka juba cargo-variandis tehasest tellitud lennukid. Enamus reisilennukitest, mis veavad regulaarliinidel reisijaid, veavad ka kaupa õhusõidukite pagasiruumides. Militaarülesanneteks loodud lennukite versioonid on kasutusel ka kaupade veoks, aga reeglina ainult siis, kui tegemist on keeruliste opereerimistingimustega lennuväljadega või raskete/erigabariitsete saadetistega. 21. Mis on AIP? AIP on lennundusalane baasdokument, mis on eelkõige mõeldud kasutamiseks lennunduspersonalile rahvusvahelises ja kohalikus kommerts- või eralennunduses lendude
sügavale ning neil on kõrge ostuhind. ( Liblik, T. 2010) 5.1.6 Kaldaradarid Kaldaradarid töötavad Doppleri efekti abil ja annavad andmetena hoovuse kiiruse, suuna ning laine kõrguse. Radaritel on hea ajaline ning horisontaalne lahutus, kuid siiski on nende alad piiratud ning mõõdistavad ainult pinnahoovuseid ja laineid. (Liblik, T. 2010) 5.2 Ferrybox operatiivmõõtmised 9 Ferrybox seire all mõistetakse regulaarliinidel kasutatavat läbivoolumeetodil põhinevat automaatset mõõtmis- ja proovikogumissüsteemi. Uurimislaevadel on merevee läbivoolusüsteemi kasutatud alates 1960. aastatest. Läänemeres paigaldati esimene selline automaatne mõõtmissüsteem 1990. aastal reisilaevale “Georg Ots“, mis sõitis Soome lahes Tallinna ja Helsingi vahel. Eesti Mereinstituudi osalusel, koostöös Soome mereuuringuid teostavate laboritega alustati Ferrybox seirega 1997. aastal ja 2000. aastast on see Eesti
saada: 1) politseiametnikel, päästeteenistujatel ja vanglaametnikel; 2) mõne kategooria tsiviillennundusetöötajatel ja katselenduritel; 3) osa allmaa- ja pealmaamäetöödel töötanud isikutest; 4) mere- ja jõelaevastiku ning kalalaevastiku laevade ujuvkoosseisu mõnedel kutsealadel ja ametikohtade töötajatel; 5) teatud osa tekstiilitööstuse töötajatest; 6) osa pedagoogidest; 7) meditsiinitöötajad, kes on nakatanud töökohustuste täitmisel AIDS-i; 8) linnasisestel regulaarliinidel töötavad ühissõidukite juhid; 9) teatud kategooria artistidest. Eelpool loetletud isikute kutsealad ja ametikohad, kus töötamine annab õiguse saada väljateenitud aastate pensioni, samuti töötajatele selle määramiseks vajaliku väljateenitud aastate arvutamise korra on kinnitanud Vabariigi Valitsus (RT 1992, 30, 402; RT I 2005,70,541). Igal eelpool loetletud töötajate kategooria väljateenitud aastate eest pensioni