vähem kui 1 ha ja stiililt sageli varasemate kujundussuundade süntees. Kasutusele võeti renessanssparterid(prnts, hollanid ja inglise stiilis lillepeenrad). Uus nähtus- kiviktaimlad ehk alpinaariumid. 20.saj alguse aiakunsti tunnusjooned: Korrapärane aiakujundus ja intiimne mõõtkava. Peenelt väljatöötatud detailid. Kohalike looduslike materjalide kasutamine. Kodumaiste ja ,,vanaaegsete" taimede kasutamine 18. Pargid ja aedlinnad (19.-20. saj). 19 saj. Oli toimunud regulaaraia ,,tagasitulek"; 19-20 saj. vahetusel jätkus maastikuaia ja regulaaraia vaheline võitlus; Aedades võeti kasutusele itaalia ja prantsuse analoogiate põhjal parterid jm regulaaraedade detailid; Aiaarhidektuuris püsisid jätkuvalt lehtlad, aiamaja, pergolad, skulptuurid; 19 saj. teise poole arhitektuuris valitses historitsism- ajalooliste stiilide jäljendamine; 19/20 saj. vahetusel tõusid esiplaanile juugend ja heimatstiil; 1920 a. funktsionalism soodustas regulaarseis
siin aia telg, ja erinevad kõrvalteemad, nagu kanalid, basseinid jne. 4. 1669 rajas Louis XIV Grand Canale erilise lilleaia, kuhu ehitas hiina stiilis teemaja, tegemist oli ühe varajasema hiina mõjude ilminguga euroopa aiakunstis. Nimetati algul hävitatud küla auks Trianon de Porcellaine. Hiljem omandas `Trianon' erakumaja tähenduse. Aia üldjaotuses on rõhutatud tema ebakorrapärasust ja ühendtelgedepuudumist, mis oli märgiks regulaaraia moest kadumisele. Siin kasutati teemana alleed ehk siin avenue teed - pikk sirge allee, millel pidi olema lõpp-punk või-element (bassein, purskkaev, skulptuur, ehitis või väljak või miski eemal maastikus. Kasutati veel bosketti aia taustana kasutusel olnud metsatukk, millest Le Notre arendas regulaaraia tüüpilise elemendi. Boskettide sisse kavandati basseine, kaskaade,skulptuure. Boskett oli suur lehtpuumass. 5
Koostanud: Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 9 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a võiksid olla 100 x 100 m. Seda Amenhotep III sõjapealiku regulaarset sümmeetrilist ja arhitektoonilist aeda peetakse aiakunsti ajaloos teataval määral euroopa regulaaraia nurgakiviks. Olulised olid ka need Egiptuse aiad, mis olid paigutatud templite ja matmispaikade juurde, kuna need paigad olid egiptlaste vaimuelu südameks; siin kasvasid pühad hiied. Tavaliselt koosnesid nad palmidest ja viigipuudest. Siin paiknesid ka pühad tiigid; muruplatsid olid väikesed ning nelinurkse kujuga. Iga puu seisis oma väikeses nelinurkses süvendis, mis oli täidetud veega. Taimede jaoks oli üldse eraldatud palju maad. Kõike seda saab seletada vaaraode botaanilise
annaabi.ee 
