elementi. 1.6. Tänapäevane õiguse mõiste Mandrieuroopas peetakse õiguse all silmas obj õigust. Objektiivne õigus* – kehtivate õigusnormide kogum (ainult kirjapandud õiguse allikad). Õigus subjektiivses mõttes – seadusandja tahtest lähtuvalt ja kellegi juriidilise kohustusega garanteeritud õiguse subjektile kuuluv käitumise võimalus. Tänapäevane arusaam õigusest on veel lisaks arusaam õigusest kui normatiivsest info- ja kommunikatsioonimeediumist. Iustitia fundamentum regnorum est – õiglus on riikide alus. 1.7. Positiivne õigus ja ülipositiivne õigus Positiivne õigus ei pruugi olla alati õige õigus ehk ei vasta subjekti soovidele, kuidas mõni protsess kulgema peaks. Ülipos õigus põhineb jumalikul ilmutusel, inimloomusel või –mõistusel. Nimetatakse ka loodus- (loomu-) õiguseks või mõistuseõiguseks. Loomuõiguses nähakse positiivse õigusega võrreldes ülimat korda. 1.8. Era- ja avalik õigus
• Normatiivse reguleerimise aspektist on õiguse eesmärgiks luua õigusnormid, mille abil saavutatakse õiguse adressaatide prognoositud käitumine. Samas on igal seadusel ja teisel õigusaktil oma konkreetne reguleerimise eesmärk ja reguleerimise objekt (reguleerimisala), samuti on antud riigi õiguspoliitikal mingil konkreetsel ajal mõni vahetu eesmärk. Õiglus — inimeste kooselu põhiväärtus; õiglus on riigi alus (iustitia fundamentum regnorum est). Õiguskord sisaldab kahte liiki õiglust: võrdsustavat (iustitia distributiva) ja jaotatavat (iustitia communitiva). Võrdsustav õiglus realiseerub valdavalt eraõiguse valdkonnas, nt kahjude hüvitamine. Jaotatav õiglus realiseerub valdavalt riigi ja kodaniku suhtes (igaüks saab selle osa, mis on talle ette nähtud). Aristotelese seisukohalt esitab õiglus õigusele nõude ’igaühele oma’, mitte nõuet ’igaühele võrdselt’ (iustitia ernitur in suum cuique tribuendo –
Tänapäeva arusaam õigusest on lisanud arusaama õigusest kui normatiivsest informatsiooni- ja kommunikatsioonimeediumist. Õigus on riigi käes praktiliselt ainsaks vahendiks, mille kaudu ja mille abil ta saab korrastada, suunata, ka käsikida õiguse subjekte. Õigus ideaalses mõttes on väärtusmastaap, millega saab mõõta õiguskorda ja sellest tulenevaid õigustusi. Selles tähenduses sisaldub õiguse mõistes õiglus. Iustitia fundamentum regnorum est – õiglus on riikide alus. Narits, R.(2007). Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, lk 38-41 Millised õigusharud kuuluvad avalikku õigusesse ja millised eraõigusesse? Tööõigus – mõlemas Avalikku õiguse alla kuuluvad:; rahvusvaheline õigus; riigi- ja konstitutsiooniõigus; haldusõigus; kirikuõigus; karistusõigus; kohtu- ja protsessiõigus; finantsõigus; sotsiaalõigus.
annaabi.ee 
