sinna koe sisse sai. Biovõim / biopoliitika (vt ka arstikutse kujunemine, eugeenika, natsimeditsiin) Biopower (biovõim / biopoliitika) Nn biopoliitika ja biovõimu mõisted võttis 20. sajandi teisel poolel kasutusele prantsuse filosoof Michel Foucault. Mõisted tähistavad võimu (riigi) tehnoloogiaid, kontrollimaks üksikindiviidide seksuaalsusele, fertiilsusele, tervishoiukäitumisele jms, suunatud reglementatsioonide kaudu populatsioonide kui tervikute käitumist (märksõnadeks oleskid rassim, pronatalism, eugeenika, psühhiaatria, seksuoloogia jms). Arusaam biovõimust kujunes teise maailmasõja järgsetes oludes, mil ilmnes, et nii teadus kui meditsiin on olnud osalised vägagi tagurlike reziimide toimimises.
· ,,Vanadus" ja ,,vabadus" · Haiguse mõiste laienemine (vt ka: peatükk elust ja surmast) ning vastuolud, mis iseloomustavad 20. sajandi meditsiini 26 Nende lemmikteemaks oli nn biopower (biovõim / biopoliitika). Mõisted võttis 20. sajandi teisel poolel kasutusele prantsuse filosoof Michel Foucault. Need tähistavad võimu (riigi) tehnoloogiaid, kontrollimaks üksikindiviidide seksuaalsusele, fertiilsusele, tervishoiukäitumisele jms, suunatud reglementatsioonide kaudu populatsioonide kui tervikute käitumist (märksõnadeks oleksid rassism, pronatalism, eugeenika, psühhiaatria, seksuoloogia jms). Arusaam biovõimust kujunes teise maailmasõja järgsetes oludes, mil ilmnes, et nii teadus kui meditsiin on olnud osalised vägagi tagurlike reziimide toimimises ning et jätkuvalt manipuleerib ,,süsteem" inimestega, kasutades selleks nt psühhiaatriat või farmakoloogiat. 48 XX 12
a-järgne periood on teiselt faasilt kolmandale ülemineku periood) Vabadusega seotud tendentsid: Globaliseerumine haiguste levik; Inimvabadused ja liberalism AIDS Biopower (biovõim / biopoliitika) Nn biopoliitika ja biovõimu mõisted võttis 20. sajandi teisel poolel kasutusele prantsuse filosoof Michel Foucault. Mõisted tähistavad võimu (riigi) tehnoloogiaid, kontrollimaks üksikindiviidide seksuaalsusele, fertiilsusele, tervishoiukäitumisele jms, suunatud reglementatsioonide kaudu populatsioonide kui tervikute käitumist (märksõnadeks oleskid rassim, pronatalism, eugeenika, psühhiaatria, seksuoloogia jms). Arusaam biovõimust kujunes teise maailmasõja järgsetes oludes, mil ilmnes, et nii teadus kui meditsiin on olnud osalised vägagi tagurlike reziimide toimimises. Kordamisküsimused · 20. sajandil esile kerkinud vastuolud meditsiini / tervishoiu arendamisel · ,,Vanadus" ja ,,vabadus" · Haiguse mõiste laienemine (vt elu ja surm)