paigutuse tajumine ruumis ümbritseva suhtes.Kõnekeskuse ümberpaiknemine lapseeas ei möödu siiski jälgi jätmata -- nende laste vaimsedvõimed ja kõnekultuur on halvemad kui normaalse, häireteta arenguga lastel. EEG(Kingisepp ,,Inimese füsioloogia") ajutegevuse elektriliste potentsiaalide registreerimine ajafunktsioonina. Peanahale asetatakse elektroodid, mis ühendatakse bipotentsiaalide võimendajaga ja registreerimisseadmega, tulemus . elektroentsefalogramm. Põhirütmid: -rütm (alfa) ilmneb puhkeolekus, füüsilise ja vaimse rahuseisundis suletud silmadega, pimendatud ruumis, sagedus 8-13Hz, amplituud 50V -rütm(beeta) esineb ärkvelolekus, avatud silmadega ja ajutegevuse aktiveerumisel, sagedus 14-30 Hz, amplituud 20-25 V -rütm(teeta) esineb teatud haiguslike seisundite, une ja narkoosi korral, sagedus 4-7 Hz, amplituud 100-150 V
· Normaalseks väärtuseks võib lugeda kuni 130/85 mm Hg, · optimaalseks 120/85mmHg. · Vererõhk on kõrgenenud (arteriaaalne hüpertensioon), kui see ületab 140/90 mmHg. Arteriaalse hüpotoonia ehk madala vererõhu piiriks loetakse väärtusi alla 100/60 mmHg. 22. Vererõhu mõõtmise metoodika? Arteriaalset vererõhku saab mõõta: A) otseselt e direktselt arterisse viiakse kanüül või kateeter, mis ühendatakse elektrilise rõhuanduri ja registreerimisseadmega. Vaid haigla tingimustes või eksperimentaalses uurimistöös. B) kaudselt e indirektselt kasutatakse arterile avaldatava välise vasturõhu põhimõtet. Tavaliselt mõõdetakse õlavarrearteris mis on suht suur, südame lähedal ja südamega ligikaudu samal kõrgisel asuv, välise tõhuga vastu õlavarreluud kergesti kokkusurutav arter. Mõõteriistaks Riva-Rocci poolr 1986. A kasutule võetus süsteem. Õlevarreümber asetetakse mitteveniva ümbrisega kummimansett,
jälgimist, kanüülist vereproovide võtmist igal ajahetkel. Invasiivset ehk otsest vererõhu mõõtmise meetodit kasutatakse vaid haiglatingimustes intensiivravis. (Iivanainen jt 1997, Kingisepp 2001, Sell 2003). Vererõhu otsesel mõõtmisel viiakse otse arterisse (a. radialis) kanüül või kateeter, mis ühendatakse elektrilise rõhuanduri (steriilsed või mittesteriilsed) ja registreerimisseadmega. Õe osaks on patsiendi ettevalmisatmine protseduuriks ning steriilse laua katmine protseduuri teostamiseks. Kanüül paigaldatakse arterisse arsti poolt. (Iivanainen jt 1997, Sarapuu jt 1998, Kingisepp 2001, Sell 2003.) Invasiivse vererõhu mõõtmise meetodiga kaasnevad mitmed ohud: arteri tromboos (korduval punktsioonil ja kõrge hüübivusega patsiendil), infektsioon, arterisse eksikombel ravimi süstimine (ärritab arteri seina), närvikahjustus otsesest traumast või