isikut tõendavad dokumendid. Asutajad tasuvad rahalised sissemaksed vastavalt aktsiate nominaalväärtusele stardikontole. Asutajad peavad aktsiate eest tasuma täielikult enne äriregistrisse kandmise avalduse esitamist, kui asutamislepinguga ei ole ette nähtud varasemat tähtpäeva. Juhatus on kohustatud esitama avalduse äriregistrisse kandmiseks kuue kuu jooksul, alates asutamislepingu sõlmimisest. Stardikontole kantud raha saab ettevõte kasutama hakata pärast registreerimisotsuse saamist äriregistrist ( pangas stardikonto muutmine tavakontoks). Äriregistrisse kandmise eest tasutakse riigilõiv. Toimingud Eesti väärtpaberite keskregistris Eesti väärtpaberite keskregister on riigi põhiregister, kus peetakse arvestust kõigi Eestis tegutsevate aktsiaseltside aktsiaraamatute ning kõikide Eestis avatud väärtpaberikontode ja pensionikontode üle. Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse kohaselt on kõigil Eesti aktsiaseltsidel, kaasa arvatud
Ühenduse kaubamärk). Samuti võib märkide rahvusvahelise registreerimise Madridi kokkuleppe protokolli alusel esitada kaubamärgi rahvusvahelise registreerimise taotluse. Siseriiklik kaubamärk: kaubamärgi taotlemiseks tuleb esitada avaldus vastava riigi pädevale ametile (Patendiametisse tuleb esitada vormikohane avaldus). Eestis kehtib ekspertsüsteem, st pädev amet teostab kaubamärgi täieliku ekspertiisi ning hindab enne kaubamärgi registreerimisotsuse tegemist, kas esinen absoluutseid/ suhtelisi aluseid. Kui registreerimisest keeldumise aluseid ei esine, teeb amet otsuse kaubamärgi registreerimise kohta. Seejärel avaldatakse kaubamärgi registreerimise otsuse kohta teade Patendiameti ametlikus väljaandes Eesti Kaubamärgileht. Kahe kuu jooksul on võimalus see avaldus vaidlustada igal asjast huvitatud isikul. Kui vaidlust ei esine kantakse kaubamärk registrisse. (Registreerimistaotluse ja menetlemise täpne kord kirjas
otseseid õiguslikke tagajärgi registrisse kantavale ühingule. Praegu kehtiv registreerimistoimingute kord vajab edasist õiguslikku sätestamist. Selline regulatsioon peaks kõrvaldama olemasolevad vastuolud, ühtlustama registreerimistoimingute korda, täpsustama registrite liike ning registri õiguslikku staatust. Registreerimiskord muutub lihtsamaks ja ökonoomsemaks siis, kui kujuneb ühtne mittetulundusühingute register ning registripidaja ja registreerija (registreerimisotsuse tegija) institutsioonid ühendatakse. §7. Mittetulundusühingute organid Mittetulundusühingu organid, nende moodustamise kord ja pädevus määratakse täpsemalt vastava ühingu põhikirjas. Mittetulundusühingute seaduses on nimetatud kolme liiki organeid: perioodiliselt tegutsevat juhtorganit, alaliselt tegutsevat juhtorganit ning revisjonikomisjoni. Perioodiliselt tegutsev juhtorgan on ühenduse esinduskogu, tema kõrgeim organ. Sellise
otseseid õiguslikke tagajärgi registrisse kantavale ühingule. Praegu kehtiv registreerimistoimingute kord vajab edasist õiguslikku sätestamist. Selline regulatsioon peaks kõrvaldama olemasolevad vastuolud, ühtlustama registreerimistoimingute korda, täpsustama registrite liike ning registri õiguslikku staatust. Registreerimiskord muutub lihtsamaks ja ökonoomsemaks siis, kui kujuneb ühtne mittetulundusühingute register ning registripidaja ja registreerija (registreerimisotsuse tegija) institutsioonid ühendatakse. §7. Mittetulundusühingute organid Mittetulundusühingu organid, nende moodustamise kord ja pädevus määratakse täpsemalt vastava ühingu põhikirjas. Mittetulundusühingute seaduses on nimetatud kolme liiki organeid: perioodiliselt tegutsevat juhtorganit, alaliselt tegutsevat juhtorganit ning revisjonikomisjoni. Perioodiliselt tegutsev juhtorgan on ühenduse esinduskogu, tema kõrgeim organ. Sellise
annaabi.ee 
