arhiivi. Arhivaalide kasutaja väljaspool arhiivi hoiab ära arhivaalide sattumise kolmandate isikute valdusesse. Isikuandmekaitse seadus ja arhiivindus: Andmekaitse Inspektsioonil on oma ülesannete täitmisel kõik käesolevas seaduses ning selle alusel antud õigusaktides sätestatud õigused, sealhulgas õigus nõuda isikuandmete sulgemist või töötlemise lõpetamist, sealhulgas hävitamist või edastamist arhiivi. Algse korra austamise printsiip / registratuuriprintsiip: arhiivinduslik põhimõte, mille kohaselt arhiivi korrastamisel säilitatakse kord, mille arhiiv sai arhiivimoodustaja asjaajamise või tegevuse käigus. Andmekogu: tarkvaraliste vahenditega loodud korrastatud andmete kogum. Arhiiv:1. arhivaalide kogumise, säilitamise, korrastamise ja kasutamisega tegelev arhiiviasutus; 2. asutuse või isiku tegevuse käigus loodud või saadud arhivaalide terviklik kogum (arhiiviseadus).
kasutuselevõtmine. Euroopa keskaeg tõi muudatuse, kus dokumentidega hakkasid tegelema notarid. Arhiiv selle tänapäevases tähenduses tekkis 1789, kui Pariisis asutati Rahvusarhiiv (Archives Nationales) ja loodi ühtne arhiivisüsteem. 1794 sätestati seadusega, et riik peab vastutama dokumentaalse pärandi säilitamise eest, ning sõnastati arhivaalide avalikkuse põhimõte. 1841 sõnastati provenientsiprintsiip ja 1881 registratuuriprintsiip kui arhiivikorralduse teoreetilised aluspõhimõtted. Esimese kutseühendusena loodi 1891 Hollandi arhivaaride ühing, 1910 toimus Brüsselis esimene ülemaailmne raamatukoguhoidjate ja arhivaaride kongress. Arhiivi kontseptsioon muutus pärast Teist maailmasõda, kui demokraatlikes riikides juurdus põhimõte, et igasugune rahvuslik dokumentaalne kultuuripärand on rahvusvahelise pärandi osa ning igale uurijale tuleb tema päritolust sõltumata tagada arhivaalide kättesaadavus. Põhja-
asjaajamise terviklikkuse vastu ("respect de fonds"), ütles 1841. a välja Natalis De Wailly. Siit alates sai provenientsiprintsiibist arhiivinduse keskne teoreetiline alus. Arhiivifondi mõiste võttis kasutusele François Guizot (minister, peaminister, ajaloolane). Asutuse arhiiv moodustab üle andes iseseisva fondi Saksa arhiivinduse kujunemislugu: Leopold von Ranke ja tema õpilaste arhiivi - teoreetiline diskussioon, struktuuriprintsiip, registratuuriprintsiip. 18. sajandil, mil Saksamaa oli killustanud sadadeks riigikesteks, eksisteeris u 3 liiki arhiive: · Dünastiline arhiiv (Hausarchiv) valitseva dünastia perekondade kohta käivad dokumendid; · Riigiarhiiv (Stadtsarchiv) välispoliitilised, diplomaatilised lepingud; · Maa-arhiiv (Landesarchiv) sisemine haldus, maksumajandus, kohtud. 19. sajandi algusega, mis seostub Napoleoni sõdadega ning mis tõi kaasa riigikeste arvu languse,