tippametnikud. Spetsialistiks on reeglina majandusgeograaf. Paigutusnõustamine ongi oks inimgeograafia aktiivseid rakendusi ja selle eduks on vajalik eriline rakendusteadus paigutusõpetus. Regionalistikaga tegelevad otseselt riigi-ja kohaliku omavalitsuse asutused, kelle juurde on sageli asutatud töörühmad või kes peavad üleval teadusasutusi vastavate küsimuste labitöötamiseks ja regionalistikaalaste rakendusteaduste arendamiseks. Regionalistika v6ib jagada neljaks valdkonnaks: · Regionaalpoliitika on keskvalitsuste planeerimis-ja korraldustegevus, mille eesmärgiks on riigi majanduse ja rahvastiku sobivaim ruumiline korraldus regioonide kaupa, regioonide arengu kooskõlastamine ja nende koostöö kindlustamine kogu riigi parema arengu nime!. · Regionaalarendus on kohalike omavalitsuste tegevus, majandustegevuse arendamiskavade koostamine, kinnitamine ja nende täitmise kontroll..
RUUMIKORRALDUSE PARADIGMA · Vahemaa suhtlemist summutav toime on nõrgenenud · Teooriad vananevad · Uusi teooriad pole välja töödeldud · Regiooni mõistet pole edasi arendatud · Regionalistika vastu nõudluse vähenemine Humanistlik geograafia ja selle meetodid (5) Humanistid alustasid väitest, et looduse ja inimtegevuste uurimisel on oluline vahe. Loodus allub seaduspäradele pimesi ja automaatselt, inimene aga tõrgub allumast, kui see pole talle kasulik või prestiizikas. Eesmärk peab olema ruumilise käitumise mõistmine · Osaluseksperiment ehk etnograafiline meetod · Intervjuumeetod
Keskusteks pidas ta muidugi USA-d (kolooniad Lõuna-Ameerikas), Saksamaad (koloniad Aafrikas), Jaapanit või Hiinat (?kolooniad äkki kõik muu Aasia piirkond?) Samuel Perkins Marsh: jätkusuutliku arengu kontsepti varaseim esitaja. Kommertsgeograafia: kust millist kaupa mis tingimusel saab, mis tooraineid saab kolooniatest. Hiljem uuriti ka kaupade tootmisvõimalusi päritolumaal. Hakkas tõusma ka maakasutuse ja arendamise parem planeerimine. USAst levis regionalistika: linna- ja selle ümbruse planeerimine. Geograafias tekkis suur mõra kahe koolkonna vahele: Humboldti järgijad tahtsid uurida loodusnähtuseid, vidalistid aga inimeste elulaadi, mis oleneb loodusest. Tollase paradigma probleemid ja puudujäägid: Avastati kurbusega, et pole olemas üldgeograafilist regiooni. Klassifitseerimine oli kui meetod, mitte eesmärk! Näitas kohta antud ajal, ei aidanud ennustada, mida oli aga vaja planeerimiseks.
Keskusteks pidas ta muidugi USA-d (kolooniad Lõuna-Ameerikas), Saksamaad (koloniad Aafrikas), Jaapanit või Hiinat (?kolooniad äkki kõik muu Aasia piirkond?) Samuel Perkins Marsh: jätkusuutliku arengu kontsepti varaseim esitaja. Kommertsgeograafia: kust millist kaupa mis tingimusel saab, mis tooraineid saab kolooniatest. Hiljem uuriti ka kaupade tootmisvõimalusi päritolumaal. Hakkas tõusma ka maakasutuse ja arendamise parem planeerimine. USAst levis regionalistika: linna- ja selle ümbruse planeerimine. Geograafias tekkis suur mõra kahe koolkonna vahele: Humboldti järgijad tahtsid uurida loodusnähtuseid, vidalistid aga inimeste elulaadi, mis oleneb loodusest. Tollase paradigma probleemid ja puudujäägid: Avastati kurbusega, et pole olemas üldgeograafilist regiooni. Klassifitseerimine oli kui meetod, mitte eesmärk! Näitas kohta antud ajal, ei aidanud ennustada, mida oli aga vaja planeerimiseks.
Christaller on ilmselt lähtunud varasemate saksa ruumökonoomikute ja mõnede inglise geograafide oletustest ja vihjetest, kuid need välja arendanud majandusteaduslikult ja matemaatiliselt võrdlemisi hästi põhjendatud ruumikorralduse teooriaks, nn. keskuskohtade teooriaks. August Losch (1906-1945) tegeles enamvähem samade küsimustega ja esitas 1938. aastal i1munud teoses "Majanduse ruumiline korraldus" konkureeriva teooria. Christalleri ja Loschi teooriad langevad põhijoontes kokku. Regionalistika valjakujunemine. Praegusaegse geograafia tähtsaim rakendusvaldkond - regionalistika - tekkis USA-s ja kaugel väljaspool geograafiat, nimelt mitme valjapaistva arhitekti algatusel aastatel kohe parast Esimest maailmasõda. 1923. aastal asutati Ameerika Regionaalplaneerimse Assotsiatsiooni (RPAA - Regional Planning Association of America). Selle ühingu ülesandeks sai propageerida linnaehituskavade koostamist, välja töötada selleks vajalikke