3.Mis on ettevõte ja kes on ettevõtja? Ettevõte on tööjõu ja tootmisbahenditefa varustatud iseseisev majandusüksus, mis valmistab tooteid ja teenuseid. Ettevõtja on isik, kes tegutseb äris kasu saamise eesmärgil ja kannab sellesse ärisse tehtud isiklike isvesteeringute kaotamise riski. 4.Kuidas toetatakse Eestis väikeettevõtlust? Eestis toetatakse väikeettevõtlust järgmistes valdkondades: nõustamisteensed, äriprojektide finantseerimine, sh.ka spetsiaalsed regionaalpoliitilised programmid, ekspordi ja ärikontaktide edendamine. Eestis ei ole valitsuse tasandil formuleeritud ühtset väikeettevõttluse toetamise poliitikat, mis paneks paika üldised prioriteedid antud valdkonna arengus 5.Kuidas ergutab turumajandus ettevõtlikust? Turumajandus ergutab ettevõtlust sellega, et nõuab ettevõtluselt, et nad toodaksid ja müüksid kvaliteetsemaid ja odavamaid kaupu/teenuseid, et püsida konkurentsis oma võistlejatega ja see
kõrgem maksumus 10.Milline on väikeettevõtluse roll majanduses? Väike ettevõttluse roll majanduses on suhteliselt oluline. Kuna ettevõtluste kujutusvõime ja paindlikkus võimaldab neil muutuvatel aegadel kiiresti ja edukalt reageerida. Peale selle annavad nad rohkesti uusi töökohti. 11.Kuidas toetatakse Eestis väikeettevõtlust? Eestis toetatakse väikeettevõtlust järgmistes valdkondades: nõustamisteensed, äriprojektide finantseerimine, sh.ka spetsiaalsed regionaalpoliitilised programmid, ekspordi ja ärikontaktide edendamine. Eestis ei ole valitsuse tasandil formuleeritud ühtset väikeettevõttluse toetamise poliitikat, mis paneks paika üldised prioriteedid antud valdkonna arengus. 12.Mille poolest erinevad Eesti äriseadustikuga kehtestatud ettevõtlusvormid üksteisest? Nad erinevad omavahel vajaliku asutamiskapitali suuruse, juhtimisorganite ja ettevõttes osalejate:osanike või aktsionäride vastutuse määra poolest. 13
tõkestatavaid meetmeid; õigus kasutada ekspordi toetamist ja teisi toetusmeetmeid garanteerimaks õiglased hinnad põllumajandustoodetele ning kindlustada rahuldav sissetulek põllumajandustootjatele. WTO rohelise kasti meetmed rakendamine on suuresti seotud otsemaksetega põllumajandustootjatele, millel on kaubandusele vähene või olematu mõju. WTO lubatud meetmed põllumajanduse toetuseks: looduskatastroofide hüvitised, struktuurimuutuste toetamine ja korraldamine, keskkonnatoetused, regionaalpoliitilised toetused. WTO kollase/punase kasti meetmed meetmed on turumajanduse normaalset funktsioneerimist abistavad toetuspoliitikad. WTO ja Eesti põllumajanduskokkulepe probleemi järeldused WTO leping on Eestile siduv ning edaspidiselt puuduvad võimalused võetud kohustuste muutmiseks; Eesti leppis WTOga kokku madalamad tollitariifid kui kehtivad WTO ja ELi vahel; Eesti ei tohi toetada edaspidi põllumajandussaaduste eksporti;
ühtlustamist rikkamate ja vaesemate riikide vahel. Üldise arengu edendamiseks arendab ühendus tegevusi, mis viivad maj ja sots kohesioonile. Spetsafiilsuse eesmärgiks on erinevate regioonide arengulõhede ja ebasoodsate regioonide mahajäämise ületamine. Inimestele, kes ei ela keskustes võimaldada heaolu, tasakaalustatud areng, hoida ära linnastumist, maapiirkondade ressursside kasutamine, rakendamine . tööstuspiirkondade probleemid: saastatus ja tööpuudus. 38) regionaalpoliitilised programmid EL-s.sihtalad: sihtala 1- mahajäänud regioonid, Nuts tasandil reg, mille SKT elaniku kohta oli vähem kui 75% EL keskmisest. Sihtala 2- taandarenenud tööstusrajoonid, Nuts 3 tasandil, tööpuuduse tase üle EL keskmise, suhteline hõivatus tööstuses suurem kui EL keskm, langus peamises tegevusharus, sihtala 5b- madal sotsiaal-maj tase, kõrge põllumaj hõivatuse osatähtsus, madal sissetulekutase põllumaj-s, madal rahvastikutihedus
ühiskonnale olulised ehitised (koolid, raamatukogud, muuseumid jt), süvakaitsega loodus-alad, Eestis riigimets eelarve ja vääringu tagatisena n Riik omaniku ja tootjana (sissetulek, turutõrgete takistamine): võtmetööstused, pangandus, infrastruktuur, looduslikud ja valitud tehislikud monopolid, eritähelepanuga või muidu kahjumlikud valdkonnad (sõjandus, lennundus, tuumaenergeetika, regionaalpoliitilised ettevõtmised), sotsiaalteenused n Riik tööandjana: eelnev+sõjavägi+korrakaitse (OECD keskmine: u 20%, Egiptus 50% kogutööhõivest) Valitsus majanduse kujundajana n Riik õiguskeskkonna looja ja reguleerijana n Eraomandi tagamine ja piiratus, sundvõõrandamine n Tervisekaitse, ausa võistluse tagamine jm n Erastamise (ja NPM-i) paradoks: tulemusena uued teenusestandardid, järelevalveasutused ja -ametnikud
annaabi.ee 
