Inimgeograafia uus paradigma: Geograafia ruum kui asupaik ja suhtlemiskeskkond Ruumiline korraldumine ja korraldatus Funktsionaalregioon Vahemaa summutav või hoopis kanaliseeriv toime Sellest tulenevalt inimgeograafia uued arenguvõimalused: Läks lahku loodusgeograafiast, muutus eraldi haruks Sai teha koostööd majandusteaduse, politoloogia, sotsioloogiaga Uued rakendused regionalistikas (regionaalpoliitika, regionaalareng, regionaalplaneerimine) Parem suhtumine süstemaatilistesse geograafiatesse. Laiem teemadering, uued valdkonnad Protsesside uurimine võimaldas ekspertiisi ja prognoosi Suhete uurimine (migratsioon, veondus, kaubandus) Puudused: matemaatika ületähtsustamine ja süsteemse lähenemise alatähtsustamine, ruumiline separatism, koostöö halvenemine loodusgeograafidega, regionaalpoliitika põlastamine, regiooni mõiste nõrkus. SELLELE JÄRGNEV UUSIMA AJA INIMGEOGRAAFIA
Inimgeograafia uus paradigma: Geograafia ruum kui asupaik ja suhtlemiskeskkond Ruumiline korraldumine ja korraldatus Funktsionaalregioon Vahemaa summutav või hoopis kanaliseeriv toime Sellest tulenevalt inimgeograafia uued arenguvõimalused: Läks lahku loodusgeograafiast, muutus eraldi haruks Sai teha koostööd majandusteaduse, politoloogia, sotsioloogiaga Uued rakendused regionalistikas (regionaalpoliitika, regionaalareng, regionaalplaneerimine) Parem suhtumine süstemaatilistesse geograafiatesse. Laiem teemadering, uued valdkonnad Protsesside uurimine võimaldas ekspertiisi ja prognoosi Suhete uurimine (migratsioon, veondus, kaubandus) Puudused: matemaatika ületähtsustamine ja süsteemse lähenemise alatähtsustamine, ruumiline separatism, koostöö halvenemine loodusgeograafidega, regionaalpoliitika põlastamine, regiooni mõiste nõrkus. SELLELE JÄRGNEV UUSIMA AJA INIMGEOGRAAFIA
peavad üleval teadusasutusi vastavate küsimuste läbitöötamiseks ja regionalistikaalaste rakendusteaduste arendamiseks. Regionaalpoliitika on keskvalitsuste planeerimis-ja korraldustegevus, mille eesmargiks on riigi majanduse ja rahvastiku sobivaim ruumiline korraldus regioonide kaupa, regioonide arengu kooskolastamine ja nende koostbb kindlustamine kogu riigi parerna arengu nimel. Regionaalarendus (regionaalplaneerimine) on kohalike omavalitsuste tegevus, omavalitsusele alluva ühiskonna, eriti selle majandustegevuse arendamiskavade koostamine, kinnitamine ja nende taitmise kontroll. Regionaalprojekteerimine tegeleb regioonisisese ruumilise korralduse taiustamisega, eriti aga otstarbeka maakasutuse kujundami,sega regiooni piires. haldusreformide problemaatika - Inimgeograafia panus on oluline just haldustüksuste piiride
omavalitsuse pädevuses. Kohalik omavalitsus: 1) tagab maakasutuse ja ehitamise aluseks vajalike planeeringute olemasolu; 2) tagab huvitatud isikute huvide arvessevõtmise ja tasakaalustamise, mis on planeeringu kehtestamise eeldus; 3) tagab kehtestatud planeeringute järgimise. Kujunemise alused · Euroopas eelmise sajandi algul · Linnade kasv, tööstuse areng · Planeeringud põhiliselt linnadele ja linnalistele asulatele ·1860-st aastatest regionaalplaneerimine , maakonnaplaneering k.a. hajaasustus ·1983 Euroopa Regionaalse/ Ruumilise Planeerimise Harta Planeerimise olemus · Linnaplaneerimine-arhitektuurne · Ruumiline planeerimine-arvestab sotsiaalset, majanduslikku, kultuurilist, keskkonnakaitselist aspekte · Nn. integraalne sotsiaalmajanduslik, tasakaalustatud arengukava Tuleb kaasata kõik võimaliku huvigrupid, avalikkus Planeerimistasemed · Üleriigiline planeering-Eesti 2010 · Maakonnaplaneering · Üldplaneering
2) normivabade toimingute abil või 3) nii normatiivse tegevuse kui ka normivabade toimingute abil Valitsemisala funktsioonide teostamise osas ei ole põhimõttelist vahet keskvõimu (ministeeriumide või keskasutuste) ning haldusüksuste ees seisvate ülesannete lahendamisel. Üldistusena võib väita, et laias laastus nad kopeerivad osundatud valdkondi regionaalsel tasandil, kuid seejuures on spetsiifiline just regionaalne koordineerimine ja regionaalplaneerimine. Kohahalduse tasandite põhiülesanne on avalike teenuste tagamine. Just sellest alusest, kui palju on mingis riigis selle ülesande mahust keskvalitsusel või kohahaldusel, tuleneb erinevates riikides osundatud tasandi pädevuse kirevus. Nimetatud tasandil on oma iseseisev eelarve ja selle sihtotstarbelise kasutamise õigus. Just osundatud tasandi territoriaalorganitel on tavaliselt üsna laialdased järelevalveõigused lokaalsete tasandite tegevuse seaduslikkuse ning rangelt piiritletud