Näidend lõppes päikesetõusuga, mida Osvald oli kõigest hingest igatsenud. Tema haigus oli jõudnud viimasessse staadiumisse ning emal oli vaja otsustada, kas aidata oma pojal surra morfiini üledoosi või vaadata pealt, kuidas poiss invaliidistub. Alateadvuse ja pärilikkusega seotud probleem seisnes selles, et kapten Alvingu pojal Osvaldil olid küljes samad kombed, mis tema isalgi ning kui proua Alving oma poega Reginega söögitoas kuulis, oli see tema jaoks nagu kord läbitud tundmus. Talle tundus, et näeb enda ees kummitusi - ,,paarike verandalt, kes käib kummitamas". Ta arvas, et me kõik oleme kummitused ja et meis kummitab kõik see, mis me oleme pärinud oma vanematelt ning ka igasugused vananenud arusaamad ja uskumused. Nad ei ela enam meis, kuid on ikkagi meie sees igavesti olemas. Näidendi ,,Rahva vaenlane" kesksed tegelased on doktor Tomas Stockmann, tema vend Peter
11. augustil 1841 kui oli möödunud 13 kuud nende kihlumisest, otsustas Kierkegaar kihluse tühistada. Kierkegaard tühistas kihluse, mis võis olla sellepärast ei tundud ennast neiu väärilisena ning pidas abielu temaga liiga piiravaks. Olgugi et mees teda armastas, võis ta arvata et ei leia oma kirjanikutöö ja kristliku usu kõrval aega abielu jaoks. Samuti soovis Kierkegaard ennast eraldada ülejäänud ühiskonnast eraldada, ja abiellumine Reginega oleks teda veel rohkem ühiskonnaga sidunud. Olgugi Samas ei ole täiesti kindlalt teada miks ta otsustas nii käituda. Kas abielluda temaga või mitte oli kõige tähtsam valik mehe elus, ning tema suhe selle neiuga täitis tema meeli ja mõtteid terve eluaja. Regine Olsenit peetakse ka tema tööde kõige suuremaks mõjutajaks, seda eriti Kierkegaardi tuntuima teose ,,Emb-Kumb" puhul, mis väljendab mehe mõtisklusi selle üle, kas ta ikka tegi kihlust katkestades õige otsuse.
Kierkegaard oli grafomaan. Igas tema korteri toas olid laudadel paberivirnad, sageli valis ta mõne neist, istus laua taha ja hakkas kirjutama, vahel terve öö järjest. Niimoodi jõudis ta täis kirjutada ligi kümme tuhat lehekülge. Ta ei suhtunud kirjutatusse kriitiliselt ega teinud kunagi parandusi. Oma teosed kirjutas ta isikliku rahaga(isa oli talle pärandanud üle 30 000 riigitaalri väärtoaberites).(4) Kierkegaard leidis, et kui ta abiellunuks Reginega, poleks ta kunagi saanud iseendaks. Oma eluajal Kierkegaard kuulsaks ei saanud; tema mõtted olid ajastu jaoks võõrad. Kuulsus tuli alles 20.sajandi 20.aastatel.(4) 4 2. Looming Taanlane Sören Kierkegaard on vastuoluline, hämmastav, klassifitseerimatu mõtlejatüüp. Tema kirglik meel on religioosne, fanaatiline, isegi haiglane, see on järsk, halastamatu ja karm nagu Augustinus, nii annab ka Kierkegaard aru oma Jumala kohtu ees.(Saarinen 1985)
annaabi.ee 
