klass 2015 Mina käisin 17. novembril Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kammersaalis kuulamas keelpillide ja löökpilli kontserti. Esinesid viiuliga Hans Christian Aavik ja Kati Meibaum, vioolaga esines Liisa Välja, Tsellot mängis Marten Meibaum ning klaveri taga oli Karolina Zukova. Esitatud teosed olid 19. ja 20. sajandist. Kontserdil olid esitatud kolme helilooja teosed. Esimesena esitati saksa helilooja Max Regeri teosed. Talle järgnesid Ungari helilooja Franz Liszti palad ja kontsert lõpetati Itaalia helilooja Ottorino Respighi loominguga. Kontsert toimus väikeses kammersaalis ning seal oli hubane miljöö. Kontsert algas saksa helilooja Max Regeri loominguga. Max Reger oli peale helilooja ka orelimängija, pianist ja dirigent. Tema teoseid esitasid keelpillid. Viiulit mängis Hans Christian Aavik, vioolat Liisa Välja ja Marten Meibaum tsellot
Impressionism 1860. 70. ndail Pr maalikunstis tekkinud vool, mis asetas rõhu põgusate muljete, hetkemeeleolude jäädvustamisele. Impressionismi mõiste pärineb prantsuse 19. sajandi lõpu maalikunstist. Muusikat iseloomustab nüansilikkus, peenekoelisus, detailideni tunnetatud, hajumine, udusus, polütonaalsus. Lemmikpillid harf, flööt. Impressionistlik muusika pööras erilist tähelepanu instrumentide ja orkestri kõlavärvidele. Kõige mõjukam oli impressionistlikest heliloojatest Claude Debussy. Kunst: Monet, Manet, Degas, Renoir Kirjandus: T. Mann, K. Hamsun, Tuglas Muusika: Debussy, Ravel, Heino Eller Neoklassitsism objektiivsust ja antiromantilisust taotlev suund. Tekib vastukaaluks impressionismi laialivalguvusele ja hilisromantismi emotsionaalsusele. Suured orkestri koosseisud asenduvad väikestega. Lakoonilisus. Pulseeriv rütm. Barokiajastu vormide ja stiilivõtete kasutamine. Ei programmilisusele. Huvi arhailise ja folkloori vastu. ...
mängis ka viiulit. Kuna kahele viiulile ja klaverile oli vähe muusikat kirjutatud, siis hakkas teismeline Honegger komponeerima ise sellele muusikute grupile. Ta alustas ka ooperi ja oratooriumi kirjutamist. Bach ja Beethooven olid tema kaks iidolit. Alates 1909. aastast sai tema treening professionaalsemaks ja kaks aastat õppis ta ka Zürichi konservatooriumis. Seal sai ta rohkem kontakti kaasaegse muusikaga ning avastas enda jaoks Richard Straussi ja Max Regeri muusika. 1911, noore 19 aastase mehena keeldus ta oma isa jälgedes käimast ning astus Pariisi Konservatooriumisse. Seal Honegger õppis Lucien Capet käe all viiulit ja André Gédalge õpetamisel kontrapunkti. 1915. aastal kutsuti Arthur Honegger mõneks kuuks Sveitsi piiri kaitsma, kuid kohe pärast seda jätkas oma õpinguid. Õppis kompositsiooni Widori klassis ning seejärel orkestrijuhtimist Vincent d'Indylt. 1918 lõpetas õpingud konservatooriumis saades teise
meeldejääva viisiga. Operetis tantsivad tavaliselt osalised ise. . Opereti zanri loojaks peetakse Jacques Offenbachi (1819-1880). Tema operetist "Orpheus põrgus" sai tuntuks kankaan. See oli Pariisi moetantsuks 19.saj. keskel ning seda esitatakse ka tänapäeval varieteedes ja kabareedes. Adalbert (August) Wirkhaus (17. mai 1880 19. detsember 1961) oli helilooja ja dirigent. Lõpetas 1908. aastal Leipzigi konservatooriumi (Artur Nikischi dirigeerimis- ja Max Regeri kompositsiooniklass). Tegutses 1908-1912. aastal Estonia teatris ja 1912-1917 Valga "Sädeme" seltsis dirigendina. Oli 1918-1943. aastal Tartus muusikaõpetaja, juhatas koore ja orkestreid. Juhatas "Estonia" esimesi ooperietendusi (Kreutzeri "Öömaja Granadas", 1908; Flotowi "Alessandro Stradella", 1909.aastal Lortzingi "Salakütt", 1911) ning operette. 1911 mängiti Estonia teatris esimest eesti operetti - Adalbert Wirkhausi "Jaaniöö". "ESTONIA" TEATRIHOONE AJALUGU 1913
annaabi.ee 
