1.Mis ajal levis rokokoo-stiil kunstis? Umbes 1720.-1770. a. 2.Missuguses riigis arenes ja levis rokokoo kõige rohkem? Prantsusmaal. 3.Kuidas rokokooajastut veel nimetatakse? Regendistiil; Louis XV stiil; Pompadouri stiil 4.Missuguseid ruume eelistati rokokooajastul? Väikseid ja mugavaid ruume (salongid, buduaarid). 5.Missugused toonid said regendistiilis sisekujunduses lemmikvärvideks? Mahedad pastelltoonid (leheroheline, õrnroosa, taevasinine, sidrunkollane). 6.Missugused joonistusvahendid võeti lisaks õlivärvidele veel kasutusele? Pastellid (pehme kriiditaoline värvipulk) 7.Millistes kunstiliikides väljendus rokokooajastu kerge ja muretu iseloom?
Lahutamatuks osaks olid peeglid, suured vaasid, lühtrid. Interjöör oli range, korrapäerane, toretsev. Pehme mööbel oli polsterdatud, kaetud kangaga. Dekooris domineerivad vanad motiivid. 12 Inglise barokk ja Rokokoo (Georgian Stiil ja Chippendale stiil) Georgian stiil sai alguse 1715 aastal. Georgian stiil hilisbarokk ja regendistiil, Chippendale stiil rokokoo, Adami stiil varaklassitsism. 18. saj. Palladislikule maitsele orienteeritud. Võeti kasutusele kõik, mis oli klassikalise maitsega. Tuntuid ruumikujundaja W. Kent, kellele meeldisid värvikontrastid, tema kujundatud ruumid mõjusid jõulisena. Rõhutati sümeetrilist ruumist-ruumi vaadet. Mööbel oli tehtud mahhagoonist, imporditud oli puud Cubast, Brasiiliast, ning kuna puu ise oli kallis, siis
paleed, elamud, tootmishooned jne) peeti alati ülimal määral silmas siseruumide mugavust ja otstarbekohasust. Moodne elamukultuur on tekkinud Prantsusmaal 17.-18.saj. Ja just suurest huvist siseruumide mugavuse vastu on tingitud sisekujunduse suurepärane õitseng rokokooajastul. ● Prantslased nimetavad oma stiilide arenguastmeid tavaliselt valitsejate järgi: □ 1625-1660 – Louis XIII stiil □ 1660-1710 – Louis XIV stiil □ 1710-1725 – nn. regendistiil (style Régence) e. vararokokoo □ 1725-1760 – Louis XV stiil e. täisrokokoo □ 1760-1790 – Louis XVI stiil e. varaklassitsism. □ NIMETUSED KEHTIVAD EELKÕIGE SISEKUJUNDUSE KOHTA. ● Jacques Lemercier (1585-1654) Prantsuse varabaroki esindaja, kes oli viljakamaid ja fantaasiaküllasemaid tolle aja arhitekte. Lemercier oli Salomon de Brosse`i õpilane ja veetis noorpõlves mõne aja Itaalias. Ta ehitas a. 1635-1656 Sorbonne`i kiriku Pariisis, mis on esimene
Mööblis kasutati kullatud pronkskaunistusi. Venemaal tunti ampiirstiili ka Aleksandri stiilina, Saksamaal sulandus enam kodanlikku biidermeier-stiili. Biidermeier (sks. Biedermeier 'väikekodanlane'), algselt irooniline nimetus saksa väikekodanluse elustiili ja -hoiaku kohta 1815-48. B. on ampiirstiilist lähtuv, seda lihtsustav tagasihoidlik ruumikujundus ja nägus, funktsionaalne mööbel, mille polstrikattele oli iseloomulik väike lillmuster. Inglise ampiirstiil, ka regendistiil (1800-1830) George IV aegne stiil erineb klassikalisest ampiirstiilist oma lihtsa, elegantse joone poolest. Vahetavahelk lasutati ka hiina ja gooti detaile. Stiili levik seostub Thomas Hope’ga, kes 1807.aastal avaldas raamatu „Household Furniture and Interior Decoration“. Stiili teine kujundaja George Smith avaldas oma interjööri ja kodukujunduse alase teose 1808.aastal. Stiil kaldus 1830.aastate lõpuks historitsismi. HISTORITSISM Helli Sisask
annaabi.ee 
