1858.a. määrati psüühiliselt haige kuninga Friedrich Wilhelm IV kaasvalitsejaks ehk regendiks tema vend Wilhelm, kes saatis mitmed tagurlikku poliitikat ajanud ministrid erru ja kaasas riigi valitsemisse liberaalse kodanluse esindajaid. 1861.a. pärast Friedrich Wilhelm IV surma sai regendist kuningas Wilhelm I, kes mõistis ümberkorralduste vajadust. Tema valitsusaja algul saavutati usaldus trooni ja ühiskonna vahel ning liberaalne kodanlus asus kuningat toetama. 1862.a. kutsus Wilhelm I Preisimaa valitsusjuhiks 'tugeva käe' poliitikuna tuntud Otto van Bismarcki. See oli tuleviku Saksamaa jaoks oluline otsus. 1864.a. koos Austriaga purustati Taani. Võideti tagasi Schleswig, Holstein, Lauenburg. 1866.a. Bismarck provotseeris Austria-Preisi sõja
poliitikat ajanud ministrid erru ja kaasas riigi valitsemisse liberaalse kodanluse esindajad. Preisimaal algas uus ajastu. Loodi ülesaksamaaline partei Saksa Rahvusliit, mis seadis eesmärgiks Saksamaa ühendamise Preisimaa juhtimisel ja ilma Austriata. Kõikjal Saksamaal asutati mitmesuguseid rahvuslikke ühinguid ja seltse, mis aitasid kaasa sakslaste rahvusliku eneseteadvuse kasvule. 1861. aastal, pärast oma vaimuhaige venna surma, sai regendist kuningas Wilhelm 1, kes mõistis ümberkorralduste vajadust. Wilhelm 1. Valitsusaja algul saavutati usaldus trooni ja ühiskonna vahel ning liberaalne kodanlus asus kuningat toetama. Preisi kuningas Wilhelm 1. Bismarcki ,,Raua ja vere" poliitika Usaldus trooni ja ühiskonna vahel murenes aga Preisi armee ümberkorraldamise kavaga. See nägi ette armee kahekordistamist, tegevteenistuse pikendamist ning täiendavat raha sõjaväe ülalpidamiseks. Selleks oli vaja maapäeva heakskiitu
valitsemisse liberaalse kodanluse esindajad. Preisimaal algas uus ajastu. Loodi ülesaksamaaline partei Saksa Rahvusliit, mis seadis eesmärgiks Saksamaa ühendamise Preisimaa juhtimisel ja ilma Austriata. Kõikjal Saksamaal asutati mitmesuguseid rahvuslikke ühinguid ja seltse, mis aitasid kaasa sakslaste rahvusliku eneseteadvuse kasvule. 1861. aastal, pärast oma vaimuhaige venna surma, sai regendist kuningas Wilhelm I, kes mõistis ümberkorralduste vajadust. Wilhelm I valitsusaja algul saavutati usaldus trooni ja ühiskonna vahel ning liberaalne kodanlus asus kuningat toetama. Saksamaal muutust rahvusluse osatähtsus suureks ning hakati looma ühinguid ja seltse.1 Preisi kuningas Wilhelm I 1 http://www.slideshare.net/ingazemit/saksamaa-hendamine 29.05.2013 2.BISMARCKI,,RAUA JA VERE" POLIITIKA
Vastumeelsus isa otsustega. Pahameelt süvendas Thomas Becketi mõrvamine. 1173-1174 oli vandenõulaste leeris Henry II vastu. 1189. a tõuseb pärast isa surma troonile. 1190 aastal läks III ristisõtta, oli seal Egiptuses võrdlemisi edukas (Jeruusalemma kuningriik taastati). 1191 vallutas ta Küprose ja rajas seal Küprose kuningriigi. 1192 võeti ta vangi, kuid pääses(vabastati lunaraha vastu). 1194 ja naases Inglismaale. Seal allutas ta oma despootliku regendist venna John Maata. 1197 ründas Walesi. Seejärel tungis ta Prantsusmaale ja sai seal surmavalt haavata. Jättis riigivalitsemise ministrite ja ametnike kätte. Ta lasi omasüdame mattaPoitou`sse ning keha matta oma isa jalge ette Anjousse, paludes nii andestust isalt, kelle vastu oli ta intriige sepitsenud. Mainin ka ära, et Richard I ajal olid kõrged maksud, et finantseerida kogu sõjapidamist. Magma Charta Liberatum 1215 ehk Suur Vabadusekiri nn. Inglise põhiseaduse piibel
Vastumeelsus isa otsustega. Pahameelt süvendas Thomas Becketi mõrvamine. 1173-1174 oli vandenõulaste leeris Henry II vastu. 1189. a tõuseb pärast isa surma troonile. 1190 aastal läks III ristisõtta, oli seal Egiptuses võrdlemisi edukas (Jeruusalemma kuningriik taastati). 1191 vallutas ta Küprose ja rajas seal Küprose kuningriigi. 1192 võeti ta vangi, kuid pääses(vabastati lunaraha vastu). 1194 ja naases Inglismaale. Seal allutas ta oma despootliku regendist venna John Maata. 1197 ründas Walesi. Seejärel tungis ta Prantsusmaale ja sai seal surmavalt haavata. Jättis riigivalitsemise ministrite ja ametnike kätte. Ta lasi omasüdame mattaPoitou`sse ning keha matta oma isa jalge ette Anjousse, paludes nii andestust isalt, kelle vastu oli ta intriige sepitsenud. Mainin ka ära, et Richard I ajal olid kõrged maksud, et finantseerida kogu sõjapidamist. Magma Charta Liberatum 1215 ehk Suur Vabadusekiri nn. Inglise põhiseaduse piibel
Richard I Lõvisüda (kuningas 1189-1199)1172 sai isa (Henry II) käest Guyenne hertsogiriigi. Pidas seejärel sõdu Henry II vastu (Richardit toetas Prantsuse kuningas Philippe II). 1189 sai ta Inglise kuningaks. 1189 asus ristiretkele (III ristisõda), oli seal Egiptuse võrdlemisi edukas (Jeruusalemma kuningriik taastati). 1191 vallutas ta Küprose ja rajas seal Küprose kuningriigi. 1192 võeti ta vangi, kuid pääses 1194 ja naases Inglismaale. Seal allutas ta oma despootliku regendist venna John Maata. 1197 ründas Walesi. Seejärel tungis ta Prantsusmaale ja sai seal surmavalt haavata. Jättis riigivalitsemise ministrite ja ametnike kätte. Tema ajal oli kõrged maksud, et tasustada ta sõjakäike. HIIpoeg-Guyenne-sõjad-kunn-IIIristisõda-Jeruusalemm-Küpros-JohnMaata-Prant susmaa Magna Charta Libertatum nn. Inglise põhiseaduse piibel. Magna Charta kinnitati 1215 aadlike ja kuningas John Maata vahelise sõja rahulepinguna. Sellega kinnitas kuningas
annaabi.ee 
