Ekstrasüstoleid võib päeva jooksul esineda, neid ei saa nim. patoloogilisteks. Pikali heites tõuseb parasümp. Toonus järsult ja parasümpaatikus avaldab aeglustavat mõju. Ekstrasüstolile järgneb kompensatoorne paus, kus süda jätab ühe löögi vahele ja jätab vahele löögi, mis oleks normaalse korral tulema pidanud. Kompensatoorne erutus tekib sellest, et norm impulsi saabudes on südamelihas refraktaarseisus st. erutumatu. Inimene seda ise ei tunne üldiselt, küll aga tunneb ta seda kompensatoorset pausi. Blokaad häire erutustekke juhtesüsteemis, kus mingil põhjusel mõnd normaalset impulssi ei teki üldse. Täielik blokaad lõppeb surmaga (sest süda seisab). Osalist blokaadi võib esineda, kus nt. iga kolmas impulss ei pääse edasi vatsakestele. Blokaadi asukoha kindlaks tegemist on kõige parem teostada elektrokardiogrammiga.
· Ekstrasüstol väljaspool normaalselt kokkutõmmete korral tekkinud süstol. Ekstrasüstoleid võib päeva jooksul esineda, neid ei saa nim. patoloogilisteks. Pikali heites tõuseb parasümp. Toonus järsult ja parasümpaatikus avaldab aeglustavat mõju. Ekstrasüstolile järgneb kompensatoorne paus, kus süda jätab ühe löögi vahele ja jätab vahele löögi, mis oleks normaalse korral tulema pidanud. Kompensatoorne erutus tekib sellest, et norm impulsi saabudes on südamelihas refraktaarseisus st. erutumatu. Inimene seda ise ei tunne üldiselt, küll aga tunneb ta seda kompensatoorset pausi. · Blokaad häire erutustekke juhtesüsteemis, kus mingil põhjusel mõnd normaalset impulssi ei teki üldse. Täielik blokaad lõppeb surmaga (sest süda seisab). Osalist blokaadi võib esineda, kus nt. iga kolmas impulss ei pääse edasi vatsakestele. Blokaadi asukoha kindlaks tegemist on kõige parem teostada elektrokardiogrammiga.
Ekstrasüstoleid võib päeva jooksul esineda, neid ei saa nim. patoloogilisteks. Pikali heites tõuseb parasümp. Toonus järsult ja parasümpaatikus avaldab aeglustavat mõju. Ekstrasüstolile järgneb kompensatoorne paus, kus süda jätab ühe löögi vahele ja jätab vahele löögi, mis oleks normaalse korral tulema pidanud. Kompensatoorne erutus tekib sellest, et norm impulsi saabudes on südamelihas refraktaarseisus st. erutumatu. Inimene seda ise ei tunne üldiselt, küll aga tunneb ta seda kompensatoorset pausi. 5. Blokaad häire erutustekke juhtesüsteemis, kus mingil põhjusel mõnd normaalset impulssi ei teki üldse. Täielik blokaad lõppeb surmaga (sest süda seisab). Osalist blokaadi võib esineda, kus nt. iga kolmas impulss ei pääse edasi vatsakestele. Blokaadi asukoha kindlaks tegemist on kõige parem teostada elektrokardiogrammiga. 6
annaabi.ee 
