Kolmanda teooria (transformistlik) kohaselt võimaldab praegune tehnoloogia ehitada üles täiesti uue ühiskonna, kus saaks kapitalismi ja vägivalla asemele pakkuda midagi täiesti uut ja õiglast. On kõige revolutsioonilisem vaatenurk, vastandudes peavoolule ning tarvitades kohati ka vägivalda. Probleemiks on aga, et mitte ükski neist mõtteviisidest ei vasta õhtumaade väärtushinnangutele: transformism leiaks sümpaatiat väikeste friigigruppide seas, reformismi jaoks pole välja kujunenud veel globaalset identiteeti ja rejektsionism eeldaks sügavale ajalukku tagasi pöördumist ning meie ühiskonda praegusel ajal defineerima hakanud väärtuste eiramist. 62.Eesti rahvastikuprotsessid viimasel kahel sajandil. 19.sajandi alguses kehtis Eestis veel traditsiooniline rahvastiku taastetüüp: propageeritud olid pigem varajane ja kindel abiellumine, naine sünnitas tavaliselt 4-7 last, imikusuremus oli suur. Kuid oli üks
tegelema kulukate sotsiaalprogrammidega, vaid motiveerima inimesi rohkem töötama. Parim sotsiaalpoliitika on nende arvates hästi arenenud majandus. Kõigil on võrdsed võimalused. Inimese ühiskondliku positsiooni peavad põhiliselt määrama saavutuslikud kriteeriumid nagu talent, töökus ja loovus, mitte aga sünniga seotud asjaolud, nagu arvavad konservatiivid, kes on pidanud elus edasijõudmisel määravaks päritolu ja "klassikuuluvust". 26 Pooldavad erinevalt konservatiividest reformismi. Progress vajab reformidele aktiivset kaasaaitamist, mitte aga lihtsalt nendest passiivset osavõttu. Alles pärast 1929-33. a majanduskriisi hakati mõistma riigi sekkumise vajadust majandusse, eriti F. D. Roosevelti "uus kurss". Mõõdukas sotsiaalliberalism avaldub ka USA presidentide, demokraatide J. F. Kennedy ja B. Clintoni puhul. Vabadus pole mitte eesmärk, vaid inimese arengu tingimus. USA
XIX sajandi algul kartsid liberaalid, et kui anda võim harimatule ja varatule massile, siis hakkab ta seda tingimata kuritarvitama. Kõigil on võrdsed võimalused. Inimese ühiskondliku positsiooni peavad põhiliselt määrama saavutuslikud kriteeriumid nagu talent, töökus ja loovus, mitte aga sünniga seotud asjaolud, nagu arvavad konservatiivid, kes on pidanud elus edasijõudmisel määravaks päritolu ja "klassikuuluvust". Pooldavad erinevalt konservatiividest reformismi. Progress vajab reformidele aktiivset kaasaaitamist, mitte aga lihtsalt nendest passiivset osavõttu. Alles pärast 1929-33.a majanduskriisi hakati mõistma riigi sekkumise vajadust majandusse, eriti F. D. Roosevelti "uus kurss". Sotsiaalliberalism avaldub ka USA presidentide, demokraatide J. F. Kennedy ja B. Clintoni puhul. USA Demokraatliku Partei sooviks on olnud luua liberaalsetele põhimõtetele tuginev sotsiaalne
annaabi.ee 
