Põhieesmärgiks on valmistada ette kriminaalpoliitilisi otsuseid, analüüsi läbiviimine, tulemuste hindamine ehk järelevalve. 2) kriminaalpoliitika ei saa olla ilma kriminaalõiguseta. Kõik, mis riigis toimub selles sfääris, toimub läbi kriminaalõiguse. Kriminaalseadus seletab ja põhjustab selle valdkonna. Miks seda võetakse vastu sellisena? H. Göpperger: kriminaalõiguse reform. Kriminaalpoliitika on teadus kriminaalõiguse reformimisest. Kriminaalõiguse reformi dogmaatiline põhjendamine- karistamine on kuriteo eitamine. Kannatanu afekt- peab leidma rahu, kui riik karistab kuritegejat kuritegevuse eest ning see peab olema range. 3) seob kriminaalpoliitika kriminoloogiaga. Need on väga sarnased teadused. Kriminoloogia - teadus kuritegevusest, on empiiriline teadus, mis püüab olla õiguspoliitiliselt neutraalne. Garapalo 1885. a kasutas esimest korda kriminoloogia mõistet. Lobmraso 1876
Huvitav olukord Saksamaal: teoreetiliselt ja ideoloogiliselt lähtus saksa sots.dem partei marksismist eesmärgiga jõuda proletariaadi diiktatuurini, kuid tegudes hakkas saksa sots.dem tüüpiliseks poliitiliseks parteiks: aktiivselt osaleti demolkraatlikes valinmistes, oldi opositsioonierakond, olid väga konstruktiivsed,lähtusid parlamentarismireeglitest, kasutasid ainult seaduslikke vahendeid. Vaatamata oma partei programmile, siis tegelikult lähtus partei reformimisest. Nende eesmärk oli reformidega ja riigi toel jõuda edasi sotsiaalsema ühiskonna poole. Nii kujunes 19.saj lõpuks kaks liini sotsialistlikus liikumises, isegi marksism jagunes kaheks(üks revisjonistlik liin ehk evolutsiooniline sotsialism). Esimest korda kasutas mõisteid ,,revisjonoism" ja ,,evolutsiooniline sotsialism" Bernater(???). Suund, mis pidas lahenduseks sotsialistlikke eesmärkide saavutamiseks loomulikku arengut. Teine liin oli revolutsiooniline liin, mida esindas
toimijate kaasamine, poliitikate elluviimine ja ka kujundamine. Üheks läbivaks aspektiks on mitmeastmeline valitsemine, kus mittehierahilises suhetes olevad toimijad ei mõjuta üksteist otsuste tegemisel otseselt. Ei ole olemas domineerivat jõudu ja tegutsetakse konsensuse põhimõttest lähtuvalt. (Peters, 2001, p. 379). USA avalikus sektoris ja teenuste pakkumisel esineb kompatkne struktuur, mis on muutunud küllaki mitmetasandiliseks. Konkreetne näide avaliku halduse reformimisest Selleks, et eelnimetatud muudatusi ellu viia, soovitas NPR lihtsustada mitmeid ametlikke protseduure ja reegleid. Näiteks taheti, et teenistused saaksid varasemast enam jälgida kodanike rahulolu avalike teenustega, propageeriti spetsiaalsete tööle võtmise ankeetide loomist iga teenistuse jaoks, mis oleks rohkem arvestanud konkreetsete ametite spetsiifiliste nõudmistega. Samuti soovitas NPR lihtsustada riigihangete korraldamise protseduuri, et vältida edaspidi mõttetut raiskamist ja
annaabi.ee 
