os, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Poola,Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia , Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia,Soome, Suurbritannia, Taani, Tsehhi, Ungari. Euroopa Liidu ühiskondlikeks prioriteetideks on majanduskasv ja tööhõive. Vastuseks globaliseerumisele kavatseb Euroopa Liit muuta Euroopa majanduse konkurentsivõimelisemaks (side-, teenuste- ja energeetikasektori liberaliseerimine). Samuti toetab Euroopa Liit liikmesriikide reformikavasid, lihtsustades ,,parimate tavade" levitamist, soovib saavutada kooskõla majanduskasvu ja konkurentsivõime suurendamise vajaduse ning Euroopa arengumudelis kesksel kohal olevate sotsiaalse ühtekuuluvuse ja säästva arengu eesmärkide vahel. Eelarveperioodil 20072013 eraldatakse ELi tõukefondidest rohkem vahendeid koolitusele, uuendustegevusele ja teadusuuringutele http://et.wikipedia.org/wiki/Euroopa_Liit
kas tema institutsioonid suudavad toimida nõuetekohaselt. · Järjestikused laienemised on tugevdanud demokraatiat, muutnud Euroopa turvalisemaks ja suurendanud kaubanduse ja majanduse kasvu potentsiaali. Prioriteediks majanduskasv ja tööhõive · Vastuseks globaliseerumisele kavatseb Euroopa Liit muuta Euroopa majanduse konkurentsivõimelisemaks (side, teenuste ja energeetikasektori liberaliseerimine). · Euroopa Liit toetab liikmesriikide reformikavasid, lihtsustades ,,parimate tavade" levitamist. · Euroopa Liit soovib saavutada kooskõla majanduskasvu ja konkurentsivõime suurendamise vajaduse ning Euroopa arengumudelis kesksel kohal olevate sotsiaalse ühtekuuluvuse ja säästva arengu eesmärkide vahel. · Eelarveperioodil 20072013 eraldatakse ELi tõukefondidest rohkem vahendeid koolitusele, uuendustegevusele ja teadusuuringutele. Kui rikas on EL võrrelduna ülejäänud maailmaga
majanduslikult üksteisest üha rohkem sõltuma. Teine oli tehnika revolutsioon, sealhulgas Interneti ning uute info- ja sidetehnoloogiate kasutuselevõtmine. Euroopa Liidu ühiskondlikeks prioriteetideks on majanduskasv ja tööhõive. Vastuseks globaliseerumisele kavatseb Euroopa Liit muuta Euroopa majanduse konkurentsivõimelisemaks (side-, teenuste- ja energeetikasektori liberaliseerimine). Samuti toetab Euroopa Liit liikmesriikide reformikavasid, lihtsustades „parimate tavade“ levitamist, soovib saavutada kooskõla majanduskasvu ja konkurentsivõime suurendamise vajaduse ning Euroopa arengumudelis kesksel kohal olevate sotsiaalse ühtekuuluvuse ja säästva arengu eesmärkide vahel. Et konkureerida USA ja teiste suurriikidega, vajas Euroopa majandus põhjalikku kaasajastamist. Märtsis 2000 Lissabonis toimunud Euroopa Ülemkogul püstitati uus eesmärk: saada 2010.
jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu tagamiseks. Strateegia võeti ametlikult vastu Euroopa Ülemkogu kohtumisel 2010. aasta juunis. Euroopa Ülemkogu leppis kokku viies peamises eesmärgis, millest esimene oli suurendada 2064aastaste naiste ja meeste tööhõive määra 75 %ni 2020. aastaks. Liikmesriigid võivad neile peamistele eesmärkidele tuginedes püstitada riiklikke eesmärke ning koostada riiklikke reformikavasid, mis hõlmavad meetmeid, mida nad kavatsevad strateegia elluviimiseks võtta. Strateegiat on võimalik vähemalt osaliselt rakendada paindlike töötingimuste edendamise kaudu näiteks osalise tööajaga töö ja kodus töötamine , mille puhul arvatakse, et see soodustab tööjõus osalemisest. Muud algatused, mis võiksid julgustada suuremat hulka inimesi tööturule sisenema, hõlmavad lapsehoiuteenuse kättesaadavuse
haaramiseks, valitsus pidi ennetavaid abinõusid rakendama (tõenäoliselt neil seda kavastsust ei olnud, vähemalt seda ei suudetud tõestada ja pealegi olid nad sel ajal niigi edukad neil poleks seda vaja olnud) 2) kogu eelenenud pol arnegutest oli Eesti pol õhustik sedavõrd üles köetud, et oli tarvis olukorda rahustada 3) valitsus pidi haarama tugeva täitevvõimu enda kätte, et läbi viia põhjalikud riigireformid (mille juurde jõuti alles 35-36 aastal, algul ei olnud mingeid reformikavasid). Kaotajate pool: üritati põhjendada toetudes Pätsi isiklikele ambitsioonidele ja isikuomadustele. Kindlasti etendasid nad mingit rolli, kuid ainult neile riigipööret taandada ei saa. Oma roll võis olla ka välismõjudel (NL, Poola). Välismõjud olid tagasihoidlikud. Riigipööre toimus kartuses Vslaste ees, et nad tulevad legaalselt võimule ja sellega seoses tõrjuvad kõrvale nii Pätsi kui Laidoneri. Pol õhustik oli tõepoolest ebanormaalselt üles köetud. 10.12.2008
ennetavaid abinõusid rakendama (tõenäoliselt neil seda kavastsust ei olnud, vähemalt seda ei suudetud tõestada ja pealegi olid nad sel ajal niigi edukad – neil poleks seda vaja olnud) 2) kogu eelenenud poliitilisest arengust oli Eesti pol õhustik sedavõrd üles köetud, et oli tarvis olukorda rahustada 3) valitsus pidi haarama tugeva täitevvõimu enda kätte, et läbi viia põhjalikud riigireformid (mille juurde jõuti alles 35-36 aastal, algul ei olnud mingeid reformikavasid). Kaotajate pool: üritati põhjendada toetudes Pätsi isiklikele ambitsioonidele ja isikuomadustele. Kindlasti etendasid nad mingit rolli, kuid ainult neile riigipööret taandada ei saa. Oma roll võis olla ka välismõjudel (NL, Poola). Välismõjud olid tagasihoidlikud. Ettevalmistus: Eduard Laamanil: väidab, et otsus riigipüürde kasuks otsustati kusagil veebruaris 1934 Pätsi ja Laidoneri kohtumisel. Ainsad märgid, mille tähendust võib mõista
annaabi.ee 
