Omavalitsuse uuendusi kavandati ka maakondade ja kubermangude tasandil, kuid praktiliselt seda ei jõutud teha kusagil. Sotsiaaldemokraatia mõju rahvaliikumisele Eesti maapiirkondades polnud määrav, kuigi linnades aga oli sotsiaaldemokraatlik liikumine juba juurdunud. Novembris 1905 tekkis mõte kutsuda kokku Eestimaa valdade kongress, mis polnud esialgu seotud ühegi erakonnaga. Otseseks ajendiks eesti ühiskonna üldine rahulolematus rüütelkondade maaomavalitsuste reformikavadega. Et sisse seada varandustsensuslik valimissüsteem, miile alusel säilitada oma juhtivat võimu, kuigi rahvaliikumise survel oli tehtud neile järeleandmisi, lubati esmakordselt maapäevale väikemaaomanikud, tööstuse ja kaubanduse esindajad. Suvest alates protestiti mõisnike plaanide vastu, otsustati paluda valitsuselt luba valdade esindajate koosolekuks, mis pidi esitama oma ettepanekud. Et moodustada uus maaomavalitsus üldise valimisõiguse tulemusel
// Kõikide reformide initsiaatoriks ei pidanud alati olema võimul olev valitseja, kuid ta pidi reformile andma oma nõusoleku. Reformid Vene Impeeriumis olid efektiivsed siis, kui valitseja ise oli huvitatud reformide läbi viimisest. Kõik suuremad reformide perioodid on tagasi viidavad tõdemusele, et valitsejad olid huvitatud ümberkorralduste teostamisest. Kui ühiksonnas olid olemas suurepärased reformaatorid oma ideedega ja reformikavadega, aga neil puudus valitseja heakskiit, siis need ümberkorraldused ei läinud käiku. On tavaline, et enamikes ühiskondades võetakse igasugused uuendused vastu umbusklikult. Kes olid reformidele vastu? Vene ühiskonnas olid suurimateks vastuseisjad talupojad, kuid poliitilises mõttes on oluline ka aadliringkonna vastuseis. Aadlite vastuseis mõjutas tihti ka valitseja arvamust. Isevalitsuse eksisteerimise iseneesest peaks ju välistama võimuvõitluse. Aleksander I suuremad reformid
oma iseloomult ,,lahtine protsess ning ei saa tagada, et see viib ,,a priori" automaatselt ühinemiseni [...]". Euroopa Parlamendi viimases, 21. mai 2008. aasta resolutsioonis komisjoni aruande kohta, milles käsitletakse Türgi edusamme 2007. aastal, korratakse, et ühinemisläbirääkimised on oma iseloomult lahtise tulemusega protsess, ning rõhutatakse, et ajakohastamine on eelkõige Türgi enda huvides. Lisaks märgitakse, et edasine viivitamine reformikavadega kahjustaks tõsiselt läbirääkimiste kulgu. Parlamendiliikmed lisavad, et uus põhiseadus on ainus viis, millega valitsus saab tagada riigi ja religiooni eraldatuse, ning et kõnealusesse protsessi tuleb kaasata kõik kodanikuühiskonna esindajad. Uue põhiseadusega tuleks ka tagada sooline võrdõiguslikkus ja uuesti kinnitada naiste inimõigusi kui üksikisiku õigusi. Seoses sõnavabadusega on Euroopa Parlament arvamusel, et parim lahendus oleks Türgi
annaabi.ee 
