Milline oli majanduslike, poliitiliste ja usuliste probleemide osa Inglise reformatsioonis ? Inglise reformatsioon erines paljugi poolest Euroopa reformatsioonidest. Seda majanduslikult, poliitiliselt ja usuliselt. Tekib küsimus, et milles siis ikkagi need probleemid seisnesid ja kas need said lahendatud ? Inglismaa majanduslikuks probleemiks oli see, et tekkis vajadus lambavilla ja kalevi tooraine järele. Lambakasvatused tõid kaasa seda, et talupojad aeti nende maadelt välja ja majad lõhuti. See andis väga suures ulatuses ruumi, et kasvatada lambaid. Kuna lammaste kasvatamine ei vaja erilist tööjõudu nagu näiteks
· ANGLIKAANI KIRIK Inglise kirik, mille rajas kuningas Henry VIII. Humanism ja renessanss tekkisid Põhja-Itaalias, sest see oli tolle aja rikkaim piirkond. Calvini õpetus saavutas Sveitsis ja Madalmaades suure populaarsuse, sest need olid rikkad kohad ning inimesed seal olid kah jõukad, Calvini õpetus aga ütles, et jõukad on jumala poolt välja valitud. Inglise reformatsioon erines mujal toimunud reformatsioonidest selle poolest, et see toimus kuninga isiklikel soovidel-põhjustel. MAADEAVASTUSED: 1. Põhjused: a. vajadus idamaiste vürtside järele b. India kaubad olid vahendajate tõttu kallid c. (uudishimu ja seiklusjanu) d. rekonkista (türklastega sõdimise) lõpp Hispaania ja Portugali väikeaadlikud vajasid tegevust e. kullajanu ehk väärismetallide puudus f. müüdid pururikastest riikidest nt. Eldorado g
Hääbus nii vaimulik kui ka ilmalik muusika. Uus valitseja Charles II võttis vastu mõjusid Prantsusmaa muusikaelust (eeskuju Louis XIV). Lavastati nii prantsuse kui ka itaalia oopereid, tekkis uus zanr õukondlik maskietendus (mütoloogiline). Etendati ka nn semioopeeid, milles tegevust kandis edasi dialoog. Henry Purcell ooper "Dido ja Aeneas" Saksamaa. Muusikalised suhted Itaaliaga olid säilinud hoolimata 16. sajandi reformatsioonidest. Saksa barokkmuusikas säilisid renessanslikud jooned, võeti hõlpsasti üle kõige moodsamaid muusikavõtteid teistelt maadelt. Sündis saksa oratoorium, fuuga ning passioon. Sellesse ajajärku kuuluvad suurimad orelimuusika autorid J.S.Bach ja Dietrich Buxtehude.
annaabi.ee 
