aeglustada. Põhjalikku, ja seetõttu aeganõudvat, tegutsemist ei tasu aga probleemiks pidada. Vastupidi, õpetaja saab siin suunata last ülesandega süvitsi minema, mis tagab parema ja läbimõelduma arusaamise. Kiirus ei ole alati põhiline, seda nii andekate kui nn tavalaste puhul. Loova mõtlemise toetamiseks tuleb päheõppimise, drilli, meenutamise ja aine sisu pingsa kontrollimise asemel suunata rõhuasetus mõtlemisprotsessile, uurimisele, reflektsioonile ja alternatiivide arutamisele (Robinson, Shore & Enerson, 2006 järgi viidanud Sepp, s.a.). Kujundamaks loovat mõtlemist, on vaja lastel võimaldada kogemusi saada mitmesugustes valdkondades ja tingimustes. Arendada tuleks nii oskust seoste, sarnasuste ja loogiliste järelduse tegemise oskust ehk konvergentset mõtlemist kui samavõrd divergentset mõtlemist oskust leida assotsiatsioone, lõimida eri valdkondi ning luua uusi kujundeid.
☼ eliidi argielu (sook, jook, dieet) ☼ Nii Alltagsgeschichte kui ka microstoria sündisid eeskätt reaktsioonina vastavalt Saksa ja Itaalia varasemale ajalookirjutuse traditsioonile: mõlemate eesmärk oli eemalduda pikkade protsessida ja sotsiaalsete struktuuride uurimisest, et keskenduda tavainimeste kogemusele ja pöörata tähelepanu üksikisiku rollile ajaloos. ☼ Nii Alltagsgeschichte kui ka microstoria on ajalooteaduse suunad, mida iseloomustab suur rõhk teoreetilisele reflektsioonile. Lisaks empiirilistele uurimustele on mõlemas suuna sees kirjutatud palju manifeste ja teoreetilisi artikleid ☼ Nii Alltagsgeschichte kui ka microstoria muutusid kiiresti väga populaarseks, kuivõrd nende esindajad kirjutasid teemadel, mis huvitasid laiemaid lugejaskondi – põnevad episoodid, lihtinimeste maailmavaade, ja tegid seda üldjuhul ligipääsetaval moel. 21.04 Tundeajalugu ☼ üks menukamaid suundi kultuuriajaloos ☼ 1980.-1990. aastatel
Kokkuvõte Nii argiajalugu kui ka mikroajalugu sündisid eeskätt reaktsioonina vastavalt Saksa ja Itaalia varasemale ajalookirjutuse traditsioonile: mõlemate eesmärk oli eemalduda pikkade protsessida ja sotsiaalsete struktuuride uurimisest, et keskenduda tavainimeste kogemusele ja pöörata tähelepanu üksikisiku rollile ajaloos. Nii argiajalugu kui ka mikroajalugu on ajalooteaduse suunad, mida iseloomustab suur rõhk teoreetilisele reflektsioonile. Lisaks empiirilistele uurimustele on mõlemas suuna sees kirjutatud palju manifeste ja teoreetilisi artikleid. Nii argiajalugu kui ka mikroajalugu muutusid kiiresti väga populaarseks, kuivõrd nende esindajad kirjutasid teemadel, mis huvitasid laiemaid lugejaskondi põnevad episoodid, lihtinimeste maailmavaade, ja tegid seda üldjuhul ligipääsetaval moel. Kommunikatsiooniajalugu Kõige üldisemalt uurib kommunikatsiooniajalugu sündmuste