-Suurajukoor - Limbiline süsteem - Hüpotaalamus Sensorid. 1) Tsentraalsed ja perifeersed kemoretseptorid a. Tsentraalsed asuvad piklikajus, reageerivad ajuvedeliku PCO2 ja pH muutustele. b. Perifeersed – unearteri jagunemiskohal ja aordikaarel, reageerivad plasma PCO2, pH ja PO2 muutustele. 2) Erinevad retseptorid kopsus a. kopsu venitusretseptorid (osalevad Hering-Breueri refleksis) b. irritantretseptorid (suits, tolm, külm õhk) 43 c. J retseptorid (jukstakapillaarsed, tunnetavad ära interstits. vedeliku mahu muutuse alveoolide seintes) 3) Erinevad retseptorid mujal a. Irritantretseptorid ülemistes hingamisteedes (keem, meh.) b. Retseptorid lihastes ja liigestes c. Temperatuur, valu, vererõhk jpm.
Vaaguse või sümpaatikuse kiude omakorda mõjutavad sümpaatilise või parasümaatilise närvisüsteemi poolt peensoolest vabastatavad hormoonid: CCK, GIP, sekretiin. Maost vabanev gastriin soodustab püüloruse kontraktsiooni ja vähendab küümuse üleminekut peensoolde. 7.5 Iiveldust ja oksendamist põhjustavad faktorid. Oksendamine Oksendamine on kaitsereaktsioon, toimub reflektoorselt närvisüsteemi osavõtul. Selles refleksis on keskne koht piklikaju oksendamiskeskusel. Ajus area postrema tundlik piirkond, kus asuvad serotoniinitundlikud retseptorid: S3 (S= serotoniin). Kui serotoniin erutab vereringe kaudu area postrema retseptoreid, kandub erutus edasi okserefleksi keskusele ja käivitab vastava refleksi. Area postrema pole kaitstud hematoentsefaalse barjääriga, seepärast perifeerses vereringes ringlevad ained, ka serotoniin, saavad kontakteeruda area postrema
Närvisüsteemi uurimisega tegelevad neuroteadused, mille hulka kuulub paljude teiste seas ka biopsühholoogia. Närvisüsteemi funktsioonid Teaduse- eelne mõtteviis psüühika ja tema välise avalduse - käitumise suhtes on olnud animistlik. Elusolendite toiminguid pidi juhtima hing. Paljuski samadele seisukohtadele jäid vanaaja filosoofid. Rene Descartes (1596 - 1650) tegi hinge ja keha koosfunktsioneerimise eest vastutavaks refleksi. Refleksis peegeldub välismaailma energia närvisüsteemi ja lihaste vahendusel tagasi välismaailma. Vahendajaks pidi refleksi puhul olema "loomne hing". Sellest erinev pidi olema "vaimne hing", mis vahendas kõrgemaid, reflekside kaudu seletamisele mittealluvaid psüühilisi nähtusi. Viimased ei allu loodusteaduslikule seletusele ja põhjuslikkusele, vaid jumalikule juhtimisele. Selline keha ja hinge eristamine andis teadusliku aluse dualismile. See on arusaam, mille kohaselt kehalised ja vaimsed
annaabi.ee 
