ning turu toimingutes (Habermas 1996, 44-45). Seega kuulub poliitilise otsustusprotsessi läbipaistvus ja inimeste teadlikkus oma õigustest ning võimalustest riigi ja turu suhetes selle arusaama juurde (vt ka Stirton, Lodge 2001). Kui selle normatiivse vaate raames nõustuda kolme järgneva väitega, peaks nõustuma ka järeldusega, et nii parlament, valitsus, ärieliit kui ka kodanikuühiskond vajavad ratsionaalsemaks toimimiseks pidevalt refleksiivset teavet (peeglit), mida saavad ühiskonna kohta süstemaatilisel viisil pakkuda sotsiaalteaduslikud uuringud. Kolm väidet: 1. Demokraatia kui rahva võim ja otsustamine ei piirdu valimistel osalemise õigusega. 2. Põhiseadus sätestab vabaduse, õigluse ja õiguse põhimõtte, kõik isikud peavad olema seaduse ees võrdsed ning avaliku võimu kandjad peavad tegema otsuseid seaduste alusel. 3
võtmine säilitab omaduse, siis sulund eksisteerib. Transitiivne sulund o Relatsiooni R⊆X×X transitiivne sulund avaldub valemiga R+= ⋃lõpmatus i=1 Ri 27 o Relatsiooni R transitiivset sulundit märgitakse tähisega R+ Refleksiivne transitiivne sulund o Relatsiooni R⊆X×X refleksiivne transitiivne sulund R* avaldub valemiga R*= ⋃lõpmatus i=0 Ri o refleksiivset transitiivset sulundit märgitakse tähisega R∗ Teoreem transitiivse sulundi avaldumisest relatsiooni astmete kaudu o Teoreem. Relatsiooni R ⊆ X ×X transitiivne sulund R+ avaldub valemiga Tõestus. Tõestame, et valemi parem pool kujutab vähimat transitiivset relatsiooni, mis sisaldab relatsiooni R. Kõigepealt, relatsioon ∪∞ i=1Ri on transitiivne. Tõepoolest, kui ta sisaldab paare (x, y) ja (y, z), siis
Koostis muutuv. Väärtuslikud sotsiaalse toetuse allikad. 4.14. Kuidas interaktsiooni dramaturgilise lähenemise seisukohast inimeste käitumist gruppides selgitada? Dramaturgilisest vaatekohast võib kõiki rollipartnereid vaadelda näitlejatena, kes laval oma rolle täidavad. Kokku moodustavad need rollid sotsiaalse stsenaariumi. Maailm on näitelava ja meie, näitlejad, loome muljeid iseendast. See mudel rõhutab vastastikuse toime ja rollimängu refleksiivset iseloomu. See tegeleb peamiselt sotsiaalsete suhete struktuuri selgitamisega. 4.15. Kuidas vahetusteooria seisukohast inimeste käitumist gruppides selgitada? Vahetuse elemendid ühiskonnas iseloomustavad samuti inimeste suhtlemist. Inimene peab oma tahtmise saamiseks igas vahetuses millestki loobuma. Igapäevases elus jääb inimestel üle mitmesuguseid ressursse, et seda soovitud asjade vastu, mida on pakkuda teistel inimestel
Peamine oht väita, et sotsiaalne elu on determineeritud mingite koodide poolt, mitte et teatud reeglid sünnivad sotsiaalsetes praktikates. Bourdieu väitsis, et strukturalistlikud ja funktsionalistlikud lähenemised välistavad suurel määral agency osakaalu sotsiokultuurilistes ptotsessides. Samas leiab Bourdieu, et nö tavainimene jääb siiski hätta sotsiaalsete protsesside loogika seletamisega, ning seetõttu on vaja refleksiivset sotsioloogiat. Samas peab sotsioloog olema teadlik, missugustest eeldustest ta lähtub, mis on tema teoreetilis-metodoloogiline baas, selle piirangud. Refleksiivne sotsioloogia on nagu refleksiivne atropoloogiagi pidev pendeldamine subjektivismi ja objektivismi vahel. ,,Praktilised põhjused: teoteooriast" (1977) Habitus. Habitus on mõiste, mille Bourdieu laenas ............................... Selmet maadelda struktuuri ja subjektiivse kogemuse vahekorra üle,
annaabi.ee 
