ning loode on eriti tundlik võimalike kahjustavate tegurite suhtes. Neljandaks nädalaks ümbritseb embrüot läbipaistev veekest ning ilmuvad jäsemepungad. 4. ja 5. nädala paiku jaguneb kiiresti kasvav aju viieks erinevaks osaks, hingamiselundite süsteemis on olemas parema ja vasema bronhi põhitüved ning enne viiendat nädalat tekivad ka alalised neerud ning arenevad käelabad. Enne kuuendat nädalat hakkab embrüo tegema refleksiivseid ja spontaanseid liigutusi. Kuuendal nädalal hakkavad kujunema luud. 8. nädalal on aju juba väga keerukas ja moodustab peaaegu poole kogu embrüo kehamassist. Kasvamine jätkub pöörase kiirusega. Embrüo muutub sel perioodil kehaliselt palju aktiivsemaks. Kaheksanda nädala lõpp tähistab embrüonaalse perioodi lõppu. 9. nädalaks hakkab loode pöialt imema ja oskab neelata lootevett. Ta oskab veel ka
õppimisvõimet, mälu, kõnevõimet, nägemist, kuulmist, tahtlikke liigutusi ja probleemide lahendamise oskust. Massiivne maks täidab alakõhu tuksuva südame kõrval. Alalised neerud tekivad enne 5. nädalat. Samuti arenevad enne 5. nädalat embrüole käelabad ning viie ja poole nädalaselt algab kõhrede kujunemine. Enne 6. nädalat kasvavad suuraju poolkerad teiste ajuosadega võrreldes ebaproportsionaalselt ruttu. Embrüo hakkab tegema spontaanseid ja refleksiivseid liigutusi. Enne 6. nädalat hakkavad ka maksas moodustuma verelibled, olemas on juba ka lümfotsüüdid. Rinnanibud ilmuvad algul kere külgedele ja mõne aja pärast jõuavad oma lõppasukohale rinna eesküljel. Neljaosaline süda on enamjaolt valmis. Keskmiselt lööb süda praegu 167 korda minutis. 7 ja poole nädalasel embrüol on näha pigmenteerunud silmavõrkkesta, kiiresti hakkavad arenema silmalaud. Sõrmed on eraldunud ja varbad on ühenduses ainult nende alguspunktis. 8
kokku. Näiteks luulekogu ,,Merimetsa" (2014), kirjutab hullumaja kanti ümber. Raamat räägib puhtast armastusest. Riismaa sarnaneb nooreestlastele. Väga ajakohane autor, kes väljendab väga selgesti mingit tänapäeva põhiprobleemi. Tunnusteta luule, sarnanedes nii paljude tekstidega, mida tänapäeval on hakatud luuleks pidama modernistliku luule traditsiooniga, mis koosnebki tunnusteta luulest. Seda on Riismaa ka ise tajunud, tema luuletustes leidub refleksiivseid mõlgutusi ja retoorilisi hüüatusi, mis seda kinnitavad. Samas pole Riismaa siiski orienteeritud modernismile üleüldse, vaid ennekõike selle angloameerika peavoolule, mis on tänapäeval muutunud klassikaks: nii pöördub ta otseselt Walt Whitmani või Ezra Poundi poole, viitab T. S. Eliotile ja isegi Virginia Woolfile. Viited ka Nietzschele ja Kafkale. See pole kõige tüüpilisem Eestis, kus uuema kirjanduse kontekst on ajalooliselt keerukas ja mitmekihiline.
annaabi.ee 
