tegelike etteantud koordinaatidega. Tekivad vahed, ühe vektori korral eeldame samu vahesid ka uues mõõdetavas punktis. Muude vahede edasiandmise käigus uuele mõõtepunktile (ükskõik kas reaalajas või järeltöötlusega) antakse edasi ka kohaliku koordinaatsüsteemi realisatsiooni ja globaalse koordinaatsüsteemi realisatsiooni vahed, nii saame tulemuse ikka kohalikus realisatsioonis, milleks meil on EUREF-EST97 (Jürgenson 2006). Geodeetilise süsteemi üheks osaks on referentssüsteem, milleks on Euroopa Terrestiline referentssüsteem 89 (ETRS89). ETRS89 realisatsiooniks Eestis on geodeetilise võrgu punktide koordinaatide kogum, mille ruumiliste ristkoordinaatide ja geodeetiliste koordinaatide lühend on EUREF-EST97 (Tamme 2004). Ostes GPS-seadme, saame kaasa ka seadme spetsifikatsiooni. See teatab meile, et staatilisel meetodil mõõdetud punkti täpsus on 5 mm + 0,5 mm/km kohta baasjaamast. Mida veel tahta
võrdleb tulemust tegelike etteantud koordinaatidega. Tekivad vahed, ühe vektori korral eeldame samu vahesid ka uues mõõdetavas punktis. Muude vahede edasiandmise käigus uuele mõõtepunktile (ükskõik kas reaalajas või järeltöötlusega) antakse edasi ka kohaliku koordinaatsüsteemi realisatsiooni ja globaalse koordinaatsüsteemi realisatsiooni vahed, nii saame tulemuse ikka kohalikus realisatsioonis, milleks meil on EUREF-EST97 (Jürgenson 2006). Geodeetilise süsteemi üheks osaks on referentssüsteem, milleks on Euroopa Terrestiline referentssüsteem 89 (ETRS89). ETRS89 realisatsiooniks Eestis on geodeetilise võrgu punktide koordinaatide kogum, mille ruumiliste ristkoordinaatide ja geodeetiliste koordinaatide lühend on EUREF-EST97 (Tamme 2004). Ostes GPS-seadme, saame kaasa ka seadme spetsifikatsiooni. See teatab meile, et staatilisel meetodil mõõdetud punkti täpsus on 5 mm + 0,5 mm/km kohta baasjaamast. Mida veel tahta?
Rumb- Antud suuna ja meridiaani lähima suuna vaheline teravnurk. Tabelinurk- teravnurgaks taandatud direktsiooninurk. 14. Joone koordinaatide juurdekasvude arvutamine selle joone direktsiooninurga ja joone pikkuse horisontaalprojektsiooni järgi. X= I,IV+ II,III- Y=I,II+ III,IV- 15. Pöörülesanne, antud on kahe punkti koordinaadid 16. IV I III II 17. Riiklik geodeetiline referentssüsteem Riigi ulatuses peavad ruumiandmes olema ühtses geodeetilises süsteemis. 18. Tagatud peab olema mõõdistamsvõrgu punktide omavaheline nähtvavus ja mõõdistamisvõrgu punktid peavad paiknema piisava tihedusega. 19. Direktsiooninurkade määramiseks kasutatakse plaanilise geodeetilise põhivõrgu punkte. Alustades mõõtmist ühest paarispunktist, saab teodoliitkäigu kõikidele külgedele arvutada direktsiooninurgad.
eelkõige põhja-lõuna suunas väljavenitatud alade jaoks [1] Joonis 14. Sinusoidaalne projektsioon 10. EESTIS KASUTATAVAD SILINDRILISED PROJEKTSIOONID Eesti Baaskaardi projektsioon TM-B Eesti Baaskaart on Balti riikide jaoks ühtses Mercatori konformses põiksilindrilises TM-BALTI projektsioonis. Parameetrid: • Geodeetiline referentssüsteem – ETRS89 • Ellipsoid – GRS80 • Telgmeridiaan – L=24o00` • Mõõtkavategur telgmeridiaanil – 0, 9996 TM-BALTI projektsioonil põhineva tasapinnalise ristkoordinaatide süsteemi TM-B parameetrid: • Lähtepunkti geodeetilised koordinaadid: B0=00o00` ja L0=24o00` 12 • Lähtepunkti ristkoordinaadid: x0 = 0 m ja y0 = 500 000 m Pulkovo-42
annaabi.ee 
