Kui autoreid on kolm kuni viis, esitatakse esimesel viitamisel kõikide autorite perekonnanimed. Edasistel viitamistel esitatakse esimesena märgitud autori nimi, lisades sellele lühendi jt. Nt: Kükametsas on palju elanikke (Jänes jt, 2000). Refereeriva tekstilõigu sisesel viitamisel, kui tekstis on esitatud allika autor, esitatakse sulgudes allika ilmumisaasta. Nt: J. Jänese (2000, 23) andmeil on enamik Kükametsa elanikest taimetoitlased. Kui refereerivas tekstis on tekstisiseselt esitatud nii autor kui ka ilmumisaasta, pole eraldi viitamine vajalik. Nt: Juhan Jänese artikkel aastast 2000 pakub kiskjate ja taimetoitlaste vahekorraks Kükametsas 1:3. Kui allikale tuleb viidata samal leheküljel palju kordi, on soovitav pärast esimest viitamist kasutada väljendit samas koos leheküljenumbri äratoomisega: (samas, 22). Enam kui ühte allikat sisaldava refereeringu puhul tuuakse viites välja kõik allikad:
26). Kui autoreid on kolm kuni viis, esitatakse esimesel viitamisel kõikide autorite perekonnanimed. Edasistel viitamistel esitatakse esimesena märgitud autori nimi, lisades sellele lühendi jt. Nt: Kükametsas on palju elanikke (Jänes jt, 2000). Refereeriva tekstilõigu sisesel viitamisel, kui tekstis on esitatud allika autor, esitatakse sulgudes allika ilmumisaasta. Nt: J. Jänese (2000, 23) andmeil on enamik Kükametsa elanikest taimetoitlased. Kui refereerivas tekstis on tekstisiseselt esitatud nii autor kui ka ilmumisaasta, pole eraldi viitamine vajalik. Nt: Juhan Jänese artikkel aastast 2000 pakub kiskjate ja taimetoitlaste vahekorraks Kükametsas 1:3. Kui allikale tuleb viidata samal leheküljel palju kordi, on soovitav pärast esimest viitamist kasutada väljendit samas koos leheküljenumbri äratoomisega: (samas, 22). Enam kui ühte allikat sisaldava refereeringu puhul tuuakse viites välja kõik allikad. 1
04.2016) meelde riigi (maksumaksjate) ülisuurte rahasummade vähimagi vastutuseta raiskamist, kokkuvõtteks tõdemus: "... 8 / 20 korruptsiooni puhul on kõrvalmõjuks suur kahju ühiskonna kõlblusele tervikuna." Mõnikord on tolles ajalehes pealkirjadki Eesti õigussüsteemi suhtes kriitilised: "Kui Eestis muudetakse igal aastal 2/3 seadustest, ei saa seda pidada normaalseks" (Kadri Paas, EPLED 25.11.015). Toimetuse refereerivas artiklis "Eesti seadused on aetud liiga üksikasjalikuks" (EPL-ED 13.07.2016) nenditakse: leidub aastaid, mil Riigikogu muudab ära tervelt kolmveerandi kõigist kehtinud seadustest! Mis põhjusel: kas muutuvad Eesti olud nii kiiresti, et kolmveerand kehtivatest seadustest tuleb ühe aasta sees muuta või tullakse järjepanu vastu huvigruppide tellimusele? Või advokaatidele, kes ainsatena selles seaduspadrikus oma kitsamas valdkonnas veel orienteeruvad. EPL-ED kirjutab 13
Nt: Kükametsa elanikest veerand on kiskjad (Jänes & Karu 1999:24-26). Kui autoreid on kolm kuni viis, esitatakse esimesel viitamisel kõikide autorite perekonnanimed. Edasistel viitamistel esitatakse esimesena märgitud autori nimi jt. Nt: Kükametsas on palju elanikke (Jänes jt 2000). Refereeriva tekstilõigu sisesel viitamisel, kus on tekstis esitatud allika autor, esitatakse sulgudes allika ilmumisaasta. Nt: J. Jänese andmeil on enamus Kükametsa elanikest taimetoitlased (2000). Kui refereerivas tekstis on tekstisiseselt esitatud nii autor kui ka ilmumisaasta, pole eraldi viitamine vajalik. Nt: Juhan Jänese artikkel aastast 2000 pakub kiskjate ja taimetoitlaste vahekorraks Kükametsas 1:3. Kui allikale tuleb viidata samal leheküljel palju kordi, on soovitav pärast esimest viitamist kasutada väljendit samas koos leheküljenumbri äratoomisega (samas:22). Enam kui ühte allikat sisaldava refereeringu puhul tuuakse kõik allikad viites välja.