esimene flint klaas. Aja möödudes hakati klaasi rohkelt tootma Itaalias, Saksamaal, Prantsusmaal ja Inglismaal. Selle tagajärjel muutus klaas üldiselt kättesaadavaks ning klaasist tehtud esemeid hakati laiaulatuslikult kasutama. Optilise klaasi areng Klaasil on kaks head omadust mis teevad ta eriti sobivaks materjaliks optiliste klaaside tootmisel. Klaas on selgelt nähtava värvivalikuga ja tema pinnad on töödeldavad nii et ei kahjustu klaasi läbipaistvus. Üks esimestest refereeringutest kuidas kasutati konveksset (pluss) klaasi on kirjutatud Kreeka näitekirjaniku Aristophanese (450-388 e.K) poolt 423 e.K tema näidendis " Komöödia pilvedest ": Strepsiades: Kas sa oled näinud rohumüüja käes selgelt läbipaistvat kivi, mida tehakse tules? Socrates: Kas sa mitte ei mõtle klaasi? Strepsiades: Just seda. Socrates: Noh, mida sa mõtled sellega teha? Strepsiades: Ma juba tegin, kui mulle saadeti kohtukutse võtsin ma selle kivi
viimase sõna järele ei panda punkti, see pannakse viite viimase sulu järele). Näide 25: Kvalitatiivne andmete analüüs toimub reeglina samaaegselt andmete kogumisega, aga mitte andmete kogumise järel, nagu on iseloomulik kvantitatiivsele analüüsile (Burns jt 1993: 563). Kirjanduse loetelus: Burns, N., Grove, S. K. (1993). The Practise of Nursing Research. Philadelphia: W. B. Saunders Company. Lõigu sisu moodustub erinevate allikate põhjal tehtud refereeringutest. Näide 26: Kvalitatiivse analüüsi korral liigub mõtteprotsess konkreetselt üldisemale (Burns jt 1993: 563) arendades teooriat induktiivselt (Carr 1994: 716). Andmete kogumine, töötlemine ja analüüsimine on üksteisega tihedalt seotud (Burns jt 2001: 564), mistõttu püütakse samaaegselt toime tulla andmete kogumisega, süstematiseerimisega ning tõlgendamisega (Burns jt 1993: 563). Kvalitatiivse uurimuse korral uuritakse nähtusi läbi inimese kogemuse,
viimase sõna järele ei panda punkti, see pannakse viite viimase sulu järele). Näide 24: Kvalitatiivne andmete analüüs toimub reeglina samaaegselt andmete kogumisega, aga mitte andmete kogumise järel, nagu on iseloomulik kvantitatiivsele analüüsile (Burns jt 1993: 563). Kirjanduse loetelus: Burns, N., Grove, S. K. (1993). The Practise of Nursing Research. Philadelphia: W. B. Saunders Company. Lõigu sisu moodustub erinevate allikate põhjal tehtud refereeringutest. Näide 25: Kvalitatiivse analüüsi korral liigub mõtteprotsess konkreetselt üldisemale (Burns jt 1993: 563) arendades teooriat induktiivselt (Carr 1994: 716). Andmete kogumine, töötlemine ja analüüsimine on üksteisega tihedalt seotud (Burns jt 2001), mistõttu püütakse samaaegselt toime tulla andmete kogumisega, süstematiseerimisega ning tõlgendamisega (Burns jt 1993: 563). Kvalitatiivse uurimuse korral uuritakse nähtusi läbi inimese kogemuse, mis on
Kas tööl on sissejuhatus ja kokkuvõte? Kas tööle on lisatud kirjanduse loetelu? Kas töö lisad on paigutatud töö lõppu? Töö sisu Kas kasutatud mõisted on selgelt välja toodud? Kas töö meetod on põhjendatud ja seda on töös korrektselt kasutatud? Kas kogutud materjal on esitatud ülevaatlikult ja selgelt? Kas kogutud materjali on analüüsitud? Kas tabeleid ja jooniseid on töös kirjeldatud, lahti seletatud? Kas autori enda mõtted on eristatud tsitaatidest ja refereeringutest? Kas töö teooriaosa on seotud uurimusliku osaga? Kas töö põhiosa on jaotatud peatükkideks? Kas peatükid on loogilises järjestuses ning üksteisega sisuliselt seotud? Kas töö sissejuhatuses esile toodud probleemile/hüpoteesile antakse kokkuvõttes vastus? Töö vormistus Kas töö leheküljed on nummerdatud? (aga lisal?) Kas peatükid on nummerdatud? Ega ükski pealkiri ei ole jäänud lehekülje lõppu? Kas tekst on liigendatud paraja pikkusega lõikudeks?
annaabi.ee 
