Peategelane Ullo Paerand tema traagiline finaal on sisepagulus. Memuaaribuumi üheks algatajaks oma teosega ,,Kallis kaasteelised". Objektiks need, kellega ta oma eluteel kohtus. Omamoodi keerulised ajad üle elanud eestlaste arhetüüpne lugu, ühe põlvkonna lugu (need, kes elasid või sündisid EWs). Haripunkt Ene Mihkelsoni romaanides: ,,Ahasveeruse uni" ja ,,Katkuhaud" (diloogia). Räägivad ühe perekonna loo. Ajaliseks taustaks 40ndate lõpp/50ndate algus. Metsavendluse teema reeturluse poole kaudu. Reetmine perekonna sees, rindejoon läbib perekonda. Teemad: kohanemine, kollaboratsionism, vastupanuvõitluse hind. Taustaks eesti sõjajärgne külaelu. Eetiline küsimus: kas mul on õigust kedagi reeta, kas inimene võib teha koostööd võõrvõimuga ja anda üles oma naabri. Vaatleb ajalugu mikrotasandil. Sofi Oksanen ,,Puhastus" õe reetmine. Ajalooline, olustikuline, armastus-, põnevusromaan. Rohkem psühholoogiline kui poliitiline romaan
Oct 99. Nii nagu rahulolul on peamiselt afektiivses lojaalsusfaasis oluline osa lojaalsuse formeerumisel, on rahulolematus Achilleuse kand: konkurendid saavad mängu astuda ja rahulolematust tekitada või võimendada. Konkurentsirelvana on rahulolematuse tekitamine efektiivne negatiivse informatsiooni mõju tõttu see mõjub alati võimsamalt. 6 Siit koorub välja rahulolu kontseptsiooni paradoks: rahulolu ise võib olla ebalojaalsuse ja reeturluse põhjuseks, sest rahulolematuse tekitamist kasutatakse konkurentidelt klientide ülelöömise eesmärgil. Kuigi ilma rahuloluta lojaalsus ei saaks tekkida, annab see sama kontseptsioon võimaluse veel habrast lojaalsust murda. 1.3. Lojaalsuse erinevad vormid Lojaalsust saab erinevateks vormideks jagada mitmel viisil. Nagu selgus lojaalsuse erinevatest faasidest, on lojaalsuse korral seotud märksa rohkem tegureid, kui rahulolu olemasolu või puudumine
· 15.-12. jaanuaril 1919 nn. Spartakusbundi (Saksa kompartei) ülestõus Berliinis. Püüdsid revolutsiooni arendada vene revolutsiooni sarnaseks võimuhaaramise ja töölisklassi diktatuuri kehtestamise läbi. · Levis arusaam, et Saksamaa ei saanud lüüa sõjaliselt, vaid poliitiliselt. Ühtlasi, et Saksamaa kisti vastu oma tahtmist Esimesse Maailmasõtta. · Weimari vabariik muutus paljude jaoks reeturluse sümboliks ja võitlus sõja tagajärgede vastu ühtlasi ka võitluseks demokraatia vastu. · Märtsis 1920 katse Weimari vabariik kukutada Versailles' rahuleping · Esimene Maailmasõda päädis Versailles' rahulepinguga (allkirjastati 18.juuni 1919). · Rahulepingut valmistas ette rahvusvaheline Pariisi rahukonverents, mis töötas 18. jaanuarist 1918 kuni 21. jaanuarini 1920. Osa võtsid 27 riiki (ka Balti riigid, aga mitte Nõukogude Venemaa).
annaabi.ee 
