sihikindla arengu loogikale allutatud ja sellest organiseeritud kontrastsete kujundite konfliktne vastandumine. Aastatega oli Ludwig muutunud. Ta püüdis seltskonnas käimist vältida. Üldiselt lahke, meeldiv ja leebe inimene muutus raevuhoos halastamatuks koletiseks. Sageli käis ta Viinis ja selle lähedal pikkadel jalutus-käikudel. Teinekord veetis päeva koos sõpradega lokaalis istudes ja kirudes, hoolimata ohust, Viini ülemkihi ja kõigi rahva reetjate müüdavust ning ülistas sõltumatut vaba vaimu. Varsti vajas ta taoliste vestluste pida-miseks juba vihikuid, kuhu vestluskaaslased pidid oma vastused kirja panema. Kurtus progresseerus kuid sellest hoolimata andis Beethoven veel kontserte: viimast korda esines ta 1808. aastal, mängides oma Neljan-dat klaverikontserti. Dirigendina astus ta publiku ette hiljemgi, kuigi mõnikord lõppesid etteasted, kui ta oli täielikult kurdistunud, väga dramaatiliselt.
Iga ratsanik vedas enesega kaasas teist varuhobust, aga vahel kahtegi. Tatari kagaanil oli kokku sada kümme tuhat ratsanikku, kes asusid läänt vallutama. 8 VALLUTUSED JA MONGOLITE JULMUS Tingi-khaani väed purustasid ja vallutasid palju maid ja linnu. Nagu merkiitide hõim, kes pagesid Tingi-khaani võimu alt. Khaan oli halastamatu enda reetjate vastu. Tatarlased ajasid paljud merkiitid vangipõlve, aga enamiku nad raiusid lahinguväljal tükkideks, nad jätsid ellu merkiitide Tuktu-khaani tütre Kulani, kellest sai Tingis-khaani viimane naine. Tatarlased vallutasid näiteks: Benaketi linna, Hodendi linna, Otrari linna, Buhaaara linna, Samarkandi linna, Maveranngri, Horezmi, Baltani ja veel teisigi hõime ja linnu kuni Kiievi linnani välja ja veel India poolegi
hoiakule, millega Bornhöe oma teostes väja astus übelt iseteadvate, seisus- ja rahvusuhkete balti-sakslaste vastu. Ainult autor, kes juba oma loomingulise tee algul täesti mõstis kehtiva balti erikorra rahvavaenulikku olemust, kes oma rahva ustava pojana vihkas võmutseva balti aadli eesõgusi, võs luua niisuguse teose, nagu seda on «Tasuja». Bornhöe kogu loomingu peamiseks teemaks on rahvahulkade ja rõujate lepitamatu vastuolu ning võtlus, põgus oma rahva reetjate, vaenlase leeri üejooksikute vastu. Ta nätab, et rõujate poolel on majanduslik jõkus, seisuslikud eesõgused ja kindel organisatsioon, millele allasurutud rahvas võb vastu seada oma sitkuse, loomupäase andekuse, vabaduse-armastuse ja põvest põve päitud viha. Ta tõtab rahvalike kangelaste kujudes esile parimaid omadusi, nädates samal ajal feodaalseid rõujaid ning nende käilasi ajaloolisele tõle vastavalt kui sotsiaalse ebaõgluse ja inimlike pahede kandjaid.
annaabi.ee 
