Võib verd üle kanda vaid väikestes kogustes, sest suurema vereülekande korral teisele veregrupile võib see väike kogus hakata doonori verega tekitama aglutinatsiooni reaktsiooni(punalibled kleepuvad samuti kokku). *Kõige rohkem on eestlastel levinud A ja 0 veregrupp. *reesusfaktor: Maccacus Rhesus-reesusantigeen(deantigeen), ligikaudu 85% inimestel on see antigeen olemas, neid inimesi kutsutakse reesuspositiivseteks; neid kelle punalibledel seda geeni ei ole, kutsutakse reesusnegatiivseteks. *Reesusantikeha normaalselt veres ei ole, võib tekkida, kui reesuspositiivse verd kanta üle reesusnegatiivsele. Seda olukorda tuleb vältida, sest tekib antigeenantikeha reaktsioon: tulemuseks punaliblede kokkukleepumine. *Reesusfaktoriga peab arvestama ka raseduse füsioloogias ja patoloogias(sünnitusel ja sünnitusjärgselt). Võib juhtuda, et reesusnegatiivsel emal on reesuspositiivne loode. 1)Esimesel rasedusnädalal ei juhtu midagi
Kui seda ei tee, lõhutakse antikehade poolt kõik üle kantud punalibled. See reaktsioon on kiire ja nii tugev, et kahjustab tervet organismi ja võib põhjustada inimese surma.Teiste veregrupisüsteemide puhul tekivad antikehad siis, kui on kokkupuude võõ-ra verega. Kõige sagedasem on antikehade teke RhD-antigeeni (vanasti kutsuti seda reesusfaktoriks) vastu. Umbes 15 protsendil inimestest RhD-antigeen punalibledel puudub. Neid inimesi kutsutakse reesusnegatiivseteks. Kui nende vereringesse satub verd, mille punalibledel on RhD-antigeen ehk reesuspositiivseid punaliblesid, hakkab organism nende vastu antikehi tootma ja RhD-antigeeni kandvad punalibled hävitatakse vähehaaval.Doonoril määratakse RhD-antigeeni olemasolu või puudumine ja vereülekandel saab seda arvestada.Vahel on vajalik ka teiste veregrupisüsteemide antigeene määrata ning arvestada, kuid tavaolukorras on kõige olulisemad ABO ja RhD O RhD positiivne 29,5% O RhD negatiivne 4,3%
5 3. KÜSIMUS Geneetika 32 Vereülekande tegemisel ei tule arvestada mitte ainult ABO-süsteemi vererühmi, vaid ka reesusfaktorit. Umbes 85% inimeste veres esineb erütrotsüütidel antigeen, mida nimetatakse reesusfaktoriks (Rh). Selliseid inimesi nimetatakse reesuspositiivseteks (Rh). Inimesi, kelle veres reesusfaktor puudub, nimetatakse reesusnegatiivseteks (Rh ). See seletab, miks mõnikord on juhtunud õnnetusi vereülekande puhul samasse vererühma kuuluvate inimeste korral. Lihtsustatud geneetilise käsitluse järgi määravad reesusrühmi 2 alleeli. Dominantne alleel (tähis R) määrab reesusantigeeni tekke veres, retsessiivne alleel (tähis r) reesusantigeeni teket ei põhjusta. 1. Milline on reesuspositiivse inimese genotüüp? 2. Milline on reesusnegatiivse inimese genotüüp? 3
annaabi.ee 
