Reesussüsteem Avastaja Landsteiner. Tema näitas, et koerahvi Maccacus Rhesus veres on erütrotsüütidel antigeen, mida ta nimetas reesusantigeeniks. Hiljem sai antigeen nimeks D-antigeen. Landstenier leidis et osa on ka inimestel, kellel on antigeen, see on reesuspositiivne, kellel mitte, see reesusnegatiivne. Reesusantigeeni suhtes võivad tekkida vastavad antikehad reesusantikehad. Reesusantigeeni ja antikeha kokkupuutel tekib aglutinatsioon. Vere ülekandel tulek vältida, et ei kantaks üle vale veregrupi verd!!!! 1. Kui negatiivsesse verre pannakse positiivset reesusverd siis alles pikema aja vältel võib tekkida aglutinatsioon. Reesuspositiivsel võivad tekkida antikehad, teisel ülekandel kui negatiivne sab positiivselt verd, ootavad antikehad juba seal, ja tekib jälle aglutinatsioon. 2
See omakorda võib põhjustada surma. Nähtust tuntakse reesuskonflikti nime all. Teada ja tuntud on reesuskonflikt Rh ema ja Rh+ loote vahel. Umbes ühel juhul paarisaja raseduse kohta kannatab vastsündinud laps ägeda aneemia ja kollatõve all, mis raskematel juhtudel võib surmaga lõppeda, kui õigel ajal ei teha vereülekannet. Peaaegu kunagi ei teki reesuskonflikti esimese lapse puhul. 1. Millistes olukordades võivad Rh naise veres moodustuda reesusantikehad, mis põhjustavad hilisemat reesuskonflikti? 2. Miks ei teki reesuskonflikti esimese vereülekande või esimese reesuspositiivse lapse sünni korral? 3. Kuidas mõjutab isa genotüüp reesuskonfliktiga lapse sünni tõenäosust? KÜSIMUS Geneetika 34 Kujutage ette, et Mendel oleks teinud oma ristamiskatseid äädikakärbestega ja Morgan hernetaimedega. Kas teadlased oleksid jõudnud samade tulemusteni pärilikkuse selgitamisel? Põhjendage oma otsust!
Emal ja lootel on ühine vereringe, kuid raseduse ajal loote vereringest punalibled ema vereringesse ei pääse (sel hetkel pole midagi karta). Sünnituse käigus võib sattuda mingi kogus vastsündinu verd. Lapse reesusantigeenid põhjustavad ema verre sattudes reesusantikehade tekke. Ema veri on tundlik reesusfaktori suhtes.Teise raseduse ajal, kui loode on jälle reesuspositiivne, satuvad ema vereringe reesusantikehad loote vereringesse (ema omast nad saavad minna) ja kohtavad seal reesusantigeeni (antigeen + antikeha). Tekib reesuskonflikt – avaldub hemolüüsis loote vereringes. Kui antikehasid on vähe, pole erilisi tagajärgi. Kui raseduse ajal on rohkesti hemolüüsi, avaldab see mõju lootele või loode hukub raseduse ajal, võib sündida ka ajukahjustusega laps. Võib avalduda ka esimestel elupäevadel.Loote enda
Emal ja lootel on ühine vereringe, kuid raseduse ajal loote vereringest punalibled ema vereringesse ei pääse (sel hetkel pole midagi karta). Sünnituse käigus võib sattuda mingi kogus vastsündinu verd. Lapse reesusantigeenid põhjustavad ema verre sattudes reesusantikehade tekke. Ema veri on tundlik reesusfaktori suhtes. Teise raseduse ajal, kui loode on jälle reesuspositiivne, satuvad ema vereringe reesusantikehad loote vereringesse (ema omast nad saavad minna) ja kohtavad seal reesusantigeeni (antigeen + antikeha). Tekib reesuskonflikt – avaldub hemolüüsis loote vereringes. Kui antikehasid on vähe, pole erilisi tagajärgi. Kui raseduse ajal on rohkesti hemolüüsi, avaldab see mõju lootele või loode hukkub raseduse ajal, võib sündida ka ajukahjustusega laps. Võib avalduda ka esimestel elupäevadel. Loote enda punalibled
annaabi.ee 
