Kunst itaalias Kunsti 16. saj alguses kunsti nim. Kõrgrenessansiks. Kõrgrenessanss on vararenessansi ideaalide teostamine ja ka nendest eemaldumine, uute eesmärkide või rõhuasetustega kunst. Kõrgrenessansile on omane kunstniku isiku tähtsuse tõus. Hakkati rõhutama kunstnike erinevust muust ühiskonnast. Rõhutati erinevust loomise ja lihtsalt millegi tegemise vahel. Kõrgrenessansi suurmeistrid Ei otsi ega usalada üldkehtivaid numbrilisi reelgeid Hindavad enda loodud visuaalse kujundi veenvust ja jõudu. Leonardo da Vinci (14521519) Leonardo da Vinci (14521519) Itaalia kõrgrenessansi esimene suurmeister Teadlane, insener, matemaatik, kunstnik, muusik, arhitekt, skulptor, leiutaja, anatoom, botaanik, kirjanik Üldistav ja suurejooneline stiil Arendas täiuseni inimeste välimuse jäljendamise Süvenes väga sügavalt inimeste hingeellu Vähe säilinud teoseid(hävitatud)
rutiinilembust; sensoorset ülitundlikkust; erilisi huvisid; õpiraskusi. (Autismist, 2014) Esimesed autismimärgid võivad esineda juba imikueas, näiteks ei talu laps pilkkontakti, tekivad omapärased näoilmed, ei soovi, et teda sülle võetakse jne. Kahjuks jäävad imikueas ilmnenud märgid tihtipeale tähelepanuta ning autismiga hakatakse neid seostama alles hiljem. Autismiga laps ei mõista teiste lastega mängides reelgeid ega tundeid. Tal võivad tekkida stereotüüpilised liigutused, näiteks käega patsutamine või pea noogutused. (Autism, 2014) 4 Joonis 1 (Probleemid ..., 2014) Rutiinilembus Tavainimestele igapäevased asjad võivad autistile tunduda väga ettearvamatud ja segadust tekitavad ning seetõttu eelistavad nad tihtipeale järgida kindlat rutiini, et ennast ette
[*] [b]Consigliere[/b] [U]Sammy Nostra[/U][/size] [/list] [IMG]http://i33.tinypic.com/34xq2vp.png[/IMG] [img]http://www.upload.ee/image/218184/ncy5jq.png[/img] *[b][u]Mngusisesed reeglid[/u][/b] Kunagi ei eira suurema ranki ksku Ei vta kunagi niisama relva vlja Ei naljata suurema ranki le Ei jaga infot vljaspool maffiat Ei tle mitte kellegile maffia liikmete nimesi Avalikus kohas ei aruta maffia asju Maffiast lahkud kastis Jlgid alati reelgeid Aitad alati oma liikmeid Ei suhtle politseiga Ei tee midagi uisapisa ja ilma ksuta Senikaua kui pole ksku antud, olete paigal Austad endast suuremaid auastmeid Austa maffia vrve ja nende jrgmisi Tegutse alati varjatult ra jta kuhugi asitendeid Kasutada vib kiki relvi mis ktte satub Masinaid ei tuuni Liikme naisi EI puutu, kasuta prostituuti!! *[b][u]Mnguvlised reeglid[/u][/b] [list] [*]Austa teisi mngijaid!
mida me tahame või enam vajame: turvalisust, õnne, võimu, jõukust, rahu. Sellisena on moraal sotsiaalse kontrolli vorm. Me kõik otsustame kehtestatava reelgitekogumi kasuks, sest kui peaaegu kõik meist alluvad neile reeglitele peaaegu kogu aeg, on peaaegu kõigil meist parem peaaegu kogu aeg. Üldiselt ja pikas perspektiivis on inimese huvides olla moraalne, sest moraal on just selline reeglite kogum ,mis kõige tõenäolisemalt aitab kõiki meid, kui peaaegu kõik meist järgivad neid reelgeid 7.Missuguste sanktsioonidega peab inimene arvestama, kui ta paneb toime moraalselt halva teo (nt ei pea oma lubadust) ? 8. Võrrelge moraali teiste normatiivsete süsteemidega nagu õigus, religioon, etikett. Moraalil on iseloomulik tegutsemist juhtiv ehk normatiivne aspekt. Moraal ja religioon. Moraali reegleid ja praktikaid religioonis ei tuleks samastada usuga. Moraalinormid võivad sarnaneda religiooninormidega. Ent moraalset praktikat ei pruugi motiveerida usulised kaalutlused
annaabi.ee 
