requiem" D-duur, Joseph Haydni tsellokontsert nr 1 C-duur ning Gustav Holsti teos ,,Planeedid", mis koosneb seitsmest eri osast. Kontserti esimene osa koosnes Benjamin Britteni (1913-1976) teosest ,,Sinfonia da requiem". Teos on kirjutatud 26-aastase helilooja paariaastase Põhja-Ameerikas elamise ajal aastatel 1939-1940. Benjamin Britten oli ise veendunud patsifist ja otsustas selle teosega väljendada isiklikku suhtumist sõtta ning nimetas selle teose reekviemiks surnutemissaks. ,,Sinfoonia da requiem" on kirjutatud Jaapani valitsuse tellimusel. Teose domineerivaks istrumendiks ollid alguse poole trummid ja timbanid, lõpupoole domineerisid tsellod domineerivamad. Trummidega toodi väga hästi esile kogu tragöödia, mis kaasneb sõjaga. Trummid ning kiire tsello mäng manasid silme ette pildi lähenevatest vägedest. Läbi kontserdi püsis kiire tempo ning mind pani imestama, kui mitmekülgne pill tsello tegelikult on.
121, 1896 samuti piiblitekstidele, bassihäälele ja klaverile. See tsükkel on tema loomingus kõige sügavamalt elu ja surma üle arutlev teos. Kirjutatud tõenäoliselt Clara Schumannile mõeldes. Piiblitekstidele kirjutatud tsükkel laiendab toonast liedi-traditsiooni, mahutades sellesse eetilise idealismi otsingud, mida Brahms varem oli kasutanud oma sakraalsetes kooriteostes, eriti Reekviemis ja motettides. Mingis mõttes võibki neid laule pidada reekviemiks, kuid mitte surnutele vaid kõigile õnnetutele ja vaestele. Valitud tekste võib tõlgendada kui meditatsioone surmast, elu haprusest ja armastuse ülimast jõust. I osa ,,Denn es gehet dem Menschen" II osa ,,Ich wandte mich" III ,,O Tod, wie bitter bist du", Siiraku 41: 1-3 ,,Oh surm, kui kibe on mõtegi sinust inimesele, kes elab külluses oma headel päevadel ilma kurbuseta, kelle elu on hea ja kes võtab rahus oma igapäevast leiba! Oh surm, kui magus oled sa
Uus Viini kk vaimus, vaid kasutas väga vabalt, seostas seda nt surma ja tardumusega (nt XII ja XIII kvartetis, XIV ja XV sümfoonias). Surma teema teostes üsna sage. XIV sümfoonias (1969) kummaline koosseis: sopran, bariton, keelpillid, löökpillid; Lorca, Apollinaire'i, Rilke luuletused surmast. XV sümfoonia (1971) kubiseb tsitaatidest helilooja enda minevikust, stiilidest ja teostest, mis teda on mõjutanud. 1974 valmis XV keelp.kvartett, mida peetakse helilooja reekviemiks iseendale. Samal aastal lubati taas lavale ooper "Nina". Viimane suurteos, Vioolasonaat valmis vaid mõned päevad enne surma. Mõned tähtsamad tunnusjooned Sostakovitsi helikeeles: Suurem osa loomingust on 20. saj lääne muusikaga võrreldes pigem konservatiivne, muusika lähtepunkt on neoklassitsism, ehkki mõnes aspektis on tema muusika neokl-ga hoopis vastuolus (nt varjatud sõnum, subjektiivsus, kannatused).