Keerulised tehnikaelemendid võiks jaotada osadeks astmeliselt. Õpetada vastavas järjekorras ja nim. progresseeruvaks õpetamiseks. 1, 1+1; 1+1+1 jne. Uus osa liidetaks eelnevale jne. Kui aga osadena pole võimalik liigutust õpetada, muudetakse see lihtsamaks ja kasutatakse kergemaid, kuid sarnaseid liigutusi. St. iga järgnev liigutus (sooritus) on eelnevast keerulisem. Viga oskuse autasuna Sooritades liigutust reeglitevastaselt (nt. palling võrku või üle piiri) õpitakse liigutuse reegleid, kuid mitte liigutuse õiget sooritamist. Nii õpivad õpilased selle liigutusega seotud printsiipe. Reeglid omandatakse harjutamise, tagasiside saamise ja kogemuste kaudu. Harjutamise kestus ja sagedus Noorte tähelepanu võime on küllaltki piiratud: 1 tunni jooksul võib ühe tegevuse juurde korduvalt tagasi pöörduda kui vahepeal on tegeletud teiste asjadega. Füüsiliselt rasked
Chaos seletamatu algnähtus, millest sündisid Uranos(-taevas) ja Gaia. Titaanid esimesed jumalad: Kronos tappis oma..Igatahes, neist sündisid jumalad Zeus jne. Kreeklased ei pidanud tingimata seda täpselt uskuma, võisid seda varieerida. Ei tekkinud mingit ortodoksust. Mütoloogia polnud kreeklaste jaoks religiooni keskmes. Oluline hoopis, kuidas käituti. Ühelt poolt seisid jumalad normide ja seaduste eest. Kui käituti reeglitevastaselt, siis arvati, et jumalad maksavad kätte. Hukatus tuleb siinpoolses elus, mitte teispoolsuses, võib kanduda üle ka teistele põlvkondadele. Kujunesid välja ka salajased jumalateenistused mysterion. Austati eelkõige allilmaga seotud jumalusi. Lähtuti sellest, et ka pärast surma võib mingil määral elu edasi minna. Suurem populaarsus alles hellenistlikul perioodil. Tavapärane ettekujutus surmajärgsusest oli nukker eksistents, mida keegi ei tahtnud, aga mida
viibida tal oli aga Lõuna-Prantsusmaal albilastelt ära võetud maa-ala keskusega Avignonis. Avignoni paavstid olid peamiselt prantslased nagu Rooma omad olid olnud itaallased. Gregorius XI (1370-78) läks Rooma ja asus Vatikani künkale varasema Lateraani künka asemel 14. saj alates on paavstluse keskus Vatikanis Püha Peetruse basiilikas. Kui Gregorius suri, nõudis rahvas, et paavst oleks itaallane ja nii juhtuski. Urbanus VI valiti aga reeglitevastaselt ja ta hakkas tegema prantsusevastaseid otsuseid ja prantslased valisid oma paavsti Clemens VII ning panid ta Avignoni algas õhtumaa skisma. Euroopa jagunes kahe kiriku Rooma ja Avignoni obidientsi (alluvuse) vahel. Skisma muutus ka lihtsalt kalliks, sest ülal tuli pidada kahte piiskopi õukonda. Tartu piiskop Damerow tunnustas näiteks Avignoni paavsti, seda tegid isegi mõned Kirikuriigi osad. Läbi kirikukogu taheti proleemi lahendada ja edaspidi vältida. Leiti, et otsuseid
annaabi.ee 
