suuremale hulgale võimalikult palju õnne" (rangelt võttes kehtib see moto küll vaid ühe konkreetse utilitarismi versiooni kohta). Utilitaristid jagunevad teo- ja reegli-utilitaristideks. Teo-utilitaristid arvavad, et õige tegu on selline, mille tulemuseks on (või suure tõenäosusega on) parimad tagajärjed, reegli- utilitaristid aga on seisukohal, et õige tegu on selline, mis on kooskõlas niisuguste reeglitega, mille tulemuseks (võrreldes teiste reeglistikega) on parimad tagajärjed. Vaba tahe seisukoht, et hoolimata pärilikkuse ja keskkonna mõjudest on inimestel võime vabaks tahteks ehk enesemääramiseks, kuna omame teadmisi põhjuslike seaduste toimimisviisidest ning seetõttu võime suunata sündmuste käiku. Vilistamine (väärteost teatamine) (ingl.k. whistle-blowing) mõiste, mida kasutatakse, kirjeldades töötaja-poolset tegevust infomeerimaks juhtkonda (või väljaspool asuvat võimu) tegudest,
Utilitarism võetakse sageli lühidalt kokku motoga "võimalikult suuremale hulgale võimalikult palju õnne" (rangelt võttes kehtib see moto küll vaid ühe konkreetse utilitarismi versiooni kohta). Utilitaristid jagunevad teo- ja reegli-utilitaristideks. Teo- utilitaristid arvavad, et õige tegu on selline, mille tulemuseks on parimad tagajärjed, reegli-utilitaristid aga on seisukohal, et õige tegu on selline, mis on kooskõlas niisuguste reeglitega, mille tulemuseks (võrreldes teiste reeglistikega) on parimad tagajärjed. Veateooria (error theory) kohaselt tuleb moraaliotsustusi põhimõtteliselt tõlgendada kui tõeväärtustega väiteid, mitte kui emotsiooniväljendusi või ettekirjutusi. Moraaliotsustused püüavad osutada moraalifaktidele (omadustele) ning väljendada moraalitõdesid, kuid moraalifakte (omadusi) pole olemas. Järelikult ei saa olla ka moraalitõdesid. Tavamõistuslik moraalimõtlemine, mis eeldab moraalifaktide või omaduste olemasolu, eksib süstemaatiliselt
Teo-utilitarism: tegu on õige siis, kui selle üksiku teo tulemuseks on niisama palju hüvet, kui mistahes mõeldaval alternatiivile e õige tegu on selline, mille tulemuseks on parimad tagajärjed. Reegli e. normi-utilitarism: Ei kaalutle iga üksik tegu eraldi, vaid postuleerib üldised reeglid tegevuste kohta, mis tavaliselt kalduvad kaasa tooma õnnelikkust suurema hulga inimeste jaoks e õige tegu on selline, mis on kooskõlas niisuguste reeglitega, mille tulemuseks (võrreldes teiste reeglistikega) on parimad tagajärjed. 4. Mis kõneleb utilitarismi kasuks? 1) Annab konkreetse juhise, lahenduse igale olukorrale. Ei ole formaalne, ega üldsõnaline, a la tee seda, mida kõik teeks selles olukorras. 2) Utilitarism on sisuline: tuleb aidata kaasa hüvangu suurenemisele ja leevendada kannatust. 3) Me ju sageli kaalume erinevaid tegusi ja eelistame neid, mis toovad kaasa rohkem heaolu. 5. Kritiseerige utilitarismi vähemasti kahel viisil!
annaabi.ee 
