Kui võimule pääses Peeter I, siis tema piiras kiriku võimu ja sellega seoses vähenes ka kiriku roll kirjanduses, kuid samas hakkas massiliselt levima vene kirjandus õpikute näol. 1703.aastal ilmus esimene vene ajaleht. Peeter I ajal ülistati mõistust ning aadlikud käisid Euroopas õppimas ning kõnelesid peamiselt prantsuse keelt ja seekaudu jõudis Venemaale ka prantsuse klassitsism. Taas hakati hindama Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kunsti ning kirjandus reeglistati. Tekkis kolme ühtsuse reegel ehk aeg, koht ja tegevus pidid vastama tegelikkusele. 18.sajandil elanud Lomonossov pani aluse vene uueaegsele kirjandusele, mis tõi kirjandusse poliitilise oodi ehk vene värsisüsteemi. 18.sajandi keskel jõudsid venemaale ka valgustusideed, mis ütlesid, et ülim väärtus on valgustatud inimene. Samas mõjutasid teatrit uued ideed ning kangelaseks sai lihtinimene. Proosas sai esikohale romaan, näitekirjanduses komöödia ja luules tundelisus ehk
Samuti pani Peeter I aluse vene kirjanduse massilisele levikule (õpikud). 1703. ilmub I vene ajaleht, pealinn Peterburg, 1724. Teaduste Akadeemia. Aadlike pojad Euroopasse õppima, neil ka oma keel - holland, saksa ja lõpuks prantsuse keel. Peeter I ajal ülistati mõistust. Kui prantsuse keel oli aadlike keeleks, jõudis prantsuse klassitsism ka Venemaale. Ülistas mõistust, mis tuleb usu asemele. Kiriku asemele riik. Hakati taashindama Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kunsti. Reeglistati kirjandust. Kolme ühtsuse reegel: aeg, koht, tegevus. 18. sajandil elanud Lomonossov pani aluse vene uueaegsele kirjandusele. Tõi kirjandusse poliitilise oodi, vene värsisüsteem. 18. saj keskel jõuavad kohale valgustusideed - ülim väärtus valgustatud inimene. Uued ideed mõjutavad teatrit, kangelaseks sai lihtinimene. Proosas esikohal romaan, näitekirjanduses komöödia, luules tundelisus (sentimentalism), nt tuntuim Karamzini "Vaene Liisa". 2. Puskini "Jevgeni Onegini" analüüs
reformitud kiriku pooldajate vahel sõda, kus sai surma ka Zwingli. Reformatsiooni jätkas Sveitsis Jean Calvin. Ta pärines Prantsusmaalt, kuid pidi tagakiusajate eest põgenema. Tema õpetust nimetati kalvinismiks. Tema õputuse aluseks oli jumalik ettemääratus. Calvini arvates pidid ühed inimesed õndsaks saama ja teised aga hukatusse minema. Calvin nõudis inimestelt lihtsaid eluviise ja töökust. Genfist sai Calvini eestvedamisel protestantide pealinn. Linnakodanike elu reeglistati ja nendest üleastujate saatus oli karm. Vaatamate karmidele elukorraldustele rajati ülikool ja korraldati vanade ja haigete eest hoolitsemine. Zwingli ja Calvini poolehoidjad ühinesid peagi ühtseks kirikuks. Nende õpetus levis üle kogu Euroopa. Sotimaal nimetasid selle kiriku liikmed end presbüterlasteks. Inglise kalvinistid nimetasid end puritaanideks ja prantsuse kalvinistid hugenottideks. Inglismaal
annaabi.ee 
