Ärinimekorraldus laiemas tähenduses peaks hõlmama asutuste, organisatsioonide, ettevõtete, äriühingute nimetusi ja nimesid, kitsamas tähenduses tähistab termin ärinimi ehk firma äriseadustikus vaid üht nimetatud valdkonda. Äriseadustiku § 7 ütleb: "Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb". Võrreldes isiku- ja kohanimedega on ärinimed väga vähe uuritud valdkond. Keelekorraldajatele on need huvi pakkunud peamiselt algustäheortograafia reeglistamise seisukohalt. Seetõttu ei ole uurimusi näiteks praeguse asutuse- ja organisatsiooninimede tarvituse ega struktuuri kohta. Järgnev käsitlus põhineb ärinimekorralduse mõistel kitsamas tähenduses (ettevõtja ja tema ettevõtete nimed ja nimetused). 5.1 Ärinimede kujunemine Ärinimi ehk firma on välja arenenud kaupmehe kodanikunimest, millele hakati lisama mitmesuguseid komponente, mis muutsid ärinime erinevaks kodanikunimest ning iseloomustasid kaupmehe tegevust. Kaubandus- ehk
H. HESSE ELU JA LOOMING, ,,STEPIHUNT" 72 Sündis Saksamaal misjonäri perekonnas. Isa oli baltisakslane, isapoolne vanaisa oli lõpetanud TÜ ja töötas Paides arstina. Onu oli Oleviste kiriku pastor. Kuna vanemad olid misjonärid, siis kodune kasvatus oli sügavalt religioosne (vanemad olid pietistid range ja eitab elu nautimist). See ei teinud tema elu kergeks. Hessel tekkis trots reeglistamise ja allasurumise vastu, kuidas peaks olema. Võib-olla oli see põhjuseks, miks ta ühelt maalt ei saanud enam tavakoolis hakkama, jättis koolitee pooleli (ka koolid olid ranged). Jätkas oma harimist omal käel. Kuna teda huvitasid raamatud, kirjandus, siis luges vanaisa raamatukogu. Seal oli palju materjale ka Idamaade kohta, sest tema isa oli olnud Indias misjonäriks, ema Indias sündinud ja emapoolne vanaisa Idamaade huvidega, tundis hästi india kultuuri. Oli ka polüglott
,,kokku võtta", ent iga uuenduse taga on siiski isesugune, isiklik nägemus. 3. H.Hesse (E. Hemingway) elu ja looming Hesse (1877-1962) Sündis Saksamaal misjonäri perekonnas. Isa baltisakslane. Isapoolne vanaisa lõpetanud TÜ ja oli Paides arst. Onu oli Tlns Oleviste kiriku pastor. Kodune kasvatus oli sügavalt religioosne. Nad olid pietistid elu nautimise eitajad. Trots sellise reeglistamise vastu, et kuidas peab olema. See oli põhjus, miks ta ei saanud enam koolis hakkama (ranged). Harimine omal käel. Teda huvitasid raamatud. Palju materjali idamaade kohta. Enamiku elust Sveitsis. Oli eraklik ja püüdis selgusele saada. Reis Indiasse 1911.a-l, ent ei andnud loodetavat hingelist rahu. Ta oli patsifist. II maailmasõda algas ja ta avaldas oma arvamust sellest. Kriitika tema vastu, kuna ei kuulutanud patriotismi. Probleemid eraelus
annaabi.ee 
