kirjandus. 15) Renessanss 14.-17. saj Taassünd, Kesk-ja Lääne-Euroopas. Üleminek keskajalt uusajale. Sünnimaaks Itaalia. Võidab inimlikkus, ilmalikkus, oluline on maine elu, mitte enam surmajärgne. Optimism, usk inimesesse, maadeavastamise aeg, inimeste teadmisjanu kasvas. Huvi looduse vastu suurenes. Kirjanikud: Shakespeare 16) Klassitsism 17.saj, Matkis kõiges antiiki, sel ajal hinnati kergemat sorti luulet, mõistus, selgus, korrapära, ranged reeeglid. Hästi iseloomustab Descartes tsitaat ,,Mõtlen, järelikult olen olemas." Tragöödias ei tohtinud olla labasust. Kirjanikud: Moliere 17) Barokk 17.-18.saj, kujundite peenus, sümbolistlik, allegooriline, vastandid, kontrastid, pessimistlikum kui renessanss. ,,Näiliku" ja ,,tegeliku", ,,keha" ja ,,hinge" vastandamine. Autorid: Lope de Vega, Tirso de Molina, Calderon 18) Sentimentalism 18.saj. Omane liialdused, lopsakas looduse kujutamine, päevikuvorm, enne romantismi
Barokk on skeptiline ja pessimistlik. Inimese sisemine lõhestumine ja moraalne allakäik. Kui barokk ühendas vastandid, siis KLASSITSISM lahutas need. Ametlikuks kultuuriideoloogiaks muudeti klassitsism alles absolutistlikul Prantsusmaal. Au sisse tõsteti mõistus ja mõistuspärasus, mis pidi allutama individualismi ja egoistliku kire. Klassitsistid umbusaldasid tundeid. Maine elu on tühine. Tekkis teadusharu anatoomia. Välditi juhuslikku ja segast. Töötati vlja ranged reeeglid, mida kunstiteos pidi järgima. Tragöödia pidi puhastama ja õilistama, selles ei tohtinud olla midagi labast. Komöödia zanris hinnati õpetlikkust. Draamas- 3ühtsuse põhimõte. Luules- hinnati puhtaid riime ja ranget vormi. RENE DESCARTES- (1596-1650) prantslane. Ta sõnastas kõige paremini probleemid, mis uut moodi mõtlemisel esile kerkisid. ,,Arutlusega meetodist". See teos väljendas kogu 17 saj . Mõtte arengut, püüdes mõista iseenda loomust ja määras ära selle tee. D
ja kontseptsiooniga. Kôige levinumad eetilised reeglid on järgmised: ole aus, aktsepteeri oma vastast nagu vôistkonnakaaslast, kindlusta vôrdsed tingimused, arvesta vastase kehalise ja vaimse ohutusega, kaitse nôrgemaid sportlasi, järgi 29 kindlaksmääratud reegleid. Reeglid, mis on seotud spordi kontseptuaalsete küsimustega on järgmised: reeeglid, mis käsitlevad tulenevate tagajärgede puudumist, kohtunike tegevust, tulemuste avalikustamist, vôistlust, vôistlusvalmidust ja kehalist sooritust. Reeglid määravad ühest küljest kindlaks sportliku tegevuse sooritamise viisi, mida vôib teha ja kuidas seda teha, teisest küljest aga reguleerivad nad spordi kontseptuaalseid , eetilisi ja moraalseid norme, millede järgimine ei ole kirjalikult sätestatud
annaabi.ee 
