Taheti ära hoida kodusõdasid. Parlament teeb seadusi ja makse; kuningas on riigipea kes valis ministreid, kohtunikke, juhatas armeed ja korraldas välispoliitikat. 3. EESTI ROOTSI RIIGI KOOSSEISUS (lk 22-25) Pärast Liivi sõda Eesti jagunes kaheks. Rootsile kuulus Põhja-Eesti nimega Eestimaa. Poolale kuulus Lõuna-Eesti nimega Liivimaa.Nii Rootsi, kui ka Poola tahtis tervet Baltikumi saada, mis viis mõlemad pooled sõtta. 17 saj oli Rootsi aeg. Enne redutsiooni talupojad olid sunnimaised. Õigusi ei olnud, orjasid mõisnike kasuks, elasid väga halvasti. Pärast redutsiooni talupoegadelt koormised vähenddati. Said õigusi tagasi. Redutsioon-aadlile annetatud maade tagasivõtt. Rootsi tugevdas Eestis luteri usku. Taheti inimestele õpetada inimestele lugemist usu põhitõdesid. Rajati esimesed koolid. Hiljem gümnaasiumid ja ülikoolid. Hakati lauluraamatuid ja vaimuliku sisuga trükke avaldama. Avaldati ka Uus Testament.
maalähedasem. Peamiseks ja kõige tähtsamaks saavad Võrumaa jutud I-II (1924-1933) ja need illustreeris Wiiralt. Imedega seotud asjad ja teiselt poolt õudusmeeleolu. Oluline autor ka lastekirjanduses Võrumaajuttudes pole adressaadi asi päris selge. Ei saa ühemõtteliselt öelda, kas on lastekirjandus või täiskasvanutekirjandus. Tugevam ja silmapaistvam lühiproosas, ta on kirjutanud ka draamatekste, on kirjutanud ka luuletusi. Jaigi puhul näeme seda, et suur redutsiooni tõus tuleb hiljem, hakatakse nägema selliseid väärtusi, mida 1920-30ndatel näha ei osatud. Ta on folkloorsem. On aeg liikuda uusromantikutest edasi hämarale maale realismi ja romantika vahealadele. Sinna viib meid kõige jõulisemalt August Mälk (1900-1987). Mälk on 30ndate proosas oluline figuur, aga tema tee kirjandusse ei olnud sugugi nii sirge ja probleemitu. Võiks asja arutama hakata sellest aspektist, et tee kirjandusse algab mitmekordsest marginaalsusest
o Kõik mõisad läksid Rootsi kuninga kätesse ja mõisnikud pidid nüüd neid rentima o Mõisaid ei tohitnud vabalt võõrandada vaid pidi taotlema kuninga loa. o Seega hakkas riigis kehtima riiklik kontroll. ÜMBERKORRALDUSED LIIVIMAAL o Reduktsiooniga kaasnes pahameel rootsi võimu vastu. Liivimaa aadlipositsiooniks tõusis Johann Reinhold Patku, kes mõisteti hiljem kohtus surma (põgenes.) o Et redutsiooni läbiviia määras kuningas ametisse Jakob Johan Hastferi. o 1694a saadeti laiali liivimaa rüütelkond, ning allutati rüütelkonna maapäevad kindralkubreneri kontrollile. o Aadli omavalitsus kaotati. o Uue haldusjaotuse järgi prooviti maakonna piire ühendada Eesti-Läti rahvuspiirga (distrikt) TALURAHVA OLUKORD o Säilitati talupoegade sunnimaisus ja pärisorjus.
annaabi.ee 
