keerukamad. Näiteks kevadpaabusilma (Eudia pavonia) isaste tundlad on topeltkamjad, emaste omad aga niitjad. Liblikate rindmik koosneb kolmest omavahel tugevasti kokku kasvanud lülist. Igale lülile kinnitub üks paar pikemaid või lühemaid jooksujalgu. Käpp koosneb tavaliselt viiest lülist, küüniseid on kaks. Sageli kinnitub säärtele üks või kaks paari tugevaid ogasid - kannuseid. Mõnikord (näiteks isastel koerlibliklastel) on eesjalad tugevasti redutserunud. Tiibu on liblikatel kaks paari, harva on tiivad nii lühikesed, et loomad on lennuvõimetud (näiteks emased külmavaksikutel ja tupslastel, paljudel emastel märslastel). Lõugadega liblikatel ja samasoonelistel on tiivad sarnase soonestuse ja kujuga, erisoonelistel aga on tagatiibadel vähem sooni kui eestiibadel. Tavaliselt on samasooneliste eestiivad tagatiibadest laiemad ja enamasti ka pikemad, kuid leidub ka selliseid liblikaid, kelle
Juure epiderm- epibleem. Teiskasvu käigus asendub epiderm ja epibleem peridermiga(korgikihiga). Juhtkimp: koosneb- ksüleemist, foleemist, kambiumist ja tugikoest. Üheidulistel ja mõnedel kaheidulistel puudub kambium ja juhtkimp säilitab algse ehituse seega on juhtkimp kinnine. Kaheidulistel ja paljasseemne taimedel esineb kambium ja seega teiskasv. Juhtkimp on avatud. Kui juhtkimp koosneb aint ksüleemist või foleemist siis on mittetäielik juhtkimp(enamikel veetaimedel redutserunud). Tugikoed- puuduvad veetaimedel ja mõningatel üheaastastel. Jaguneb kollenhüümiks ja sklerenhüümiks. Sklerenhüüm- sekundaarne tugikude. Teritunud otstega, prosenhüümsed, surnud ja õhuga täitunud, puitunud kestad, Kollenhüüm- lihtne ebaühtlaselt paksenenud, elusad prosenhüümsed rakud, primaarne tugikude. Kestad ei puitu. LEHE JUHTKIMBUD: Enamikul liikidel leidub mesofüllis erineva suurusega juhtkimpe, mida lehe puhul nimetatakse roodudeks
vahendamine väliskõnes. Mõte kui tervik peab jõudma semantika tasandidel ja semantikast lähtuvalt peab otsima keelevahendid. PSL kirjeldab neid oppe, mida inimene kõneldes sooritab: motiiv ja kavatsus pole PSL probleemid otseselt, vaid psühholoogia oma rohkem. Aga vahendid on PSL probleem küll. KÕNELOOME TEOORIA JA MUDELID Kõneloome teooria - kõneloome üldine skeem, msi realiseeritakse paljude mudelite kujul. Spontanne monoloog ("täielik skeem") dialoogi vastusrepliik (redutserunud skeem). Kõneloome mudelite liigid: *Tasandilised : etapid on vastavuses keeletasanditega. Sõnatähendused vormid artikuleemid. *tsüklilised : kõneloome etapid ei ole üheselt seostatud keeletasanditega. Süvastruktuue muuteopid pindstruktuur foneetiline alus. *integreeritud mudelid: loomeprotsesssi tsüklid seostatakse võimalike keeletasanditega. Nt mõtte liigendamise variandid: -mittevebraalne kood -verbaalne kood -segakood Kuidas süntaks ja sõnavalik omavahel lõimuvad?
annaabi.ee 
