doominokivi ja teeme vastavuste süsteemi: Kui masin peatub, on sõne kujul: ♯C0♯C1♯…♯Cm♯Cm’♯Cm’'♯...♯qa♯♯ C0…Cm on konfiguratsioonide jada x aktsepteerimisel. Cm’ jne on saadud Cm-i algusest 1, 2 jne sümboli kustutamisel. Konfiguratsioonide jada, mille puhul TM aktsepteerib ja peatub, ei saa ette teada. Turingi masina määramispiirkond on sisendite hulk, mille puhul see TM peatub. See hulk ei ole määratud. 27 Ülesannete redutseeritavus. KV keelte ühesuse mittelahenduvus. Ülesannete lahenduvuse üle otsustamiseks kasutasime nende taandamist ülesannetele, mille lahenduvus on teada. Olgu A ja B ülesanded. Öeldakse, et ülesanne A on reduseeritav ülesandele B, kui B iga lahendus annab lahenduse ka A-le. DEF: Keel A on m-redutseeritav keelele B, mida tähistatakse A <=m B, kui leidub selline arvutatav funktsioon f : Σ* → Σ*, nii et iga w ∈ Σ* korral w ∈ A f (w) ∈ B.
tüübist -- teadmine kogemuse kaudu pärisnimed ja omaduste nimed, rangelt loogilises mõttes ka asesõnad see, too -- teadmine kirjelduse kaudu Loogiline positivism/analüütiline filosoofia Loogiline positivism: Lähtub tähenduse verifikatsioonilisest kriteeriumist, mõtestatud ütluste jaotusest analüütilisteks ja empiiriliseks ja kõikide mõtestatud emp ütluste empiirilisest konrollitavusest. Kõigi emp ütluste redutseeritavus vahetu kogemuse keelde. Analüütiline filosoofia: Kui antiik ja keskaja F. tegelesid eelkõige olemise ja uusaja F. -- tunnetuse probleemiga, siis kaasaegses F saab põhiprobleemiks tähendus. Tunnetusele lähenetakse läbi keele. F. põhiülesanne on teaduse keele analüüs ja seletamine. Parim meetod -- ideaalsete keelte loomine ja tõlgitsemine. Aluseks -- Russelli ja George Moore varased tööd. Russell väidab, et aluse pani Frege. Võib jagada 4 põhitüübiks:
eksiväidete peapõhjus on argikeele kasutamisviiside segiajamine. Lingv. F -- lingv. strukturalism 1.ja 2) -- loog. Positivism lähtub tähenduse verifikatsioonilisest kriteeriumist (lause tähenduseks on tema verifikatsiooni meetod). Ühine mõlemale -- kõikide mõtestatud tunnetuslike ütluste jaotus analüütilisteks ja empiirilisteks ning kõikide mõtestatud empiiriliste ütluste empiiriline kontrollitavus. Ainult 1) Kõikide empiiriliste ütluste redutseeritavus vahetu kogemuse keelde. 2.Jaotus empiirilisteks sünteetilisteks ja analüütilisteks (aprioorseteks) on juba Leibnitzil (mõistustõed ja faktitõed) ja Hume´il (ideed ja tõsiasjad) . 53. Deskriptiivse lingvistika teooriad Lingvistiline teooria tegeleb peamiselt täiesti homogeenses kõnekeskkonnas oleva ideaalse kuulaja-rääkijaga, kes tunneb oma keelt perfektselt ja on mõjustamata sellistest grammatiliselt asja juurde mittekuuluvatest tingimustest nagu
annaabi.ee 
