oksüdatsiooniastmes (st see saab ainult kasvada). nt: Ca, Fe nii oksüdeerijate kui redutseerijatena käituvad nt K2SO4, FeSO4, CH3CH2OH poolreaktsioonid – redoksreatsiooni osad, mis iseseisvalt ei eksisteeri. osalevad redutseerija ja oksüdeerija moodustavad redokspaari. Fe2+ (aq) →Fe3+ (aq) + e- redokspaar Fe3+ / Fe2+ Redoksprotsessis osaleb kaks redokssüsteemi (poolelementi), kumbki koosneb mingi elemendi oksüdeeritud vormist (st. oksüdeerijast) ja redutseeritud vormist (st. redutseerijast). Redoksprotsessis reageerivad omavahel ühe redokssüsteemi oksüdeeritud vorm ning teise redokssüsteemi redutseeritud vorm. Redoksprotsessi tasakaal on nihutatud vähemaktiivse oksüdeerija ja vähemaktiivse redutseerija tekke suunas. redoksreaktsiooni tasakaalustamine: 1) elektronbilansi meetod liidetud ja loovutatud elektronid leitakse elementide oksüdatsiooniastmete muutuse järgi liidetud ja loovutatud elektronide alusel leitakse kordajad oksüdeerijale ja
Korrutame aatomi oksüdatsiooniastme lähteoleku molekulis olevate aatomite arvuga. Sama teguriga korrutame aatomi oksüdatsiooniastme tema lõppolekus. Saadud "laengute" vahele paneme miinusmärgi ja liidame nad. C2H6O CO2 2-II (-) 2 IV C2 - 12e 2C Saaduse molekulis olev aatomite arv ei oma tähtsust. Elektronide ülemineku leidmiseks peab olema sama arv aatomeid, mis lähteolekus. 10 (-) 1II Zn - 2e Zn - redutseerijast saadi oksüdeerija; 1II (-) 10 Zn + 2e Zn - oksüdeerijast saadi redutseerija. Järelikult võib välja kirjutada elektronide üleminekuvõrrandi redutseerija ja oksüdeerija jaoks, valides redokssüsteemi algolekuks kas lähteained või saadused. Reaktsiooni Zn + 2HCl = ZnCl2 + H2 elektronide üleminekuvõrrandi 5 6
1. Vesi taime sisekeskkonnana. Vesi moodustab taime sisekeskkonna, kus toimuvad keemilised protsessid. Vesi on organismi põhiliseks lahustiks. Vees liiguvad ainevahetusproduktid ühest rakust ja koest teise. Vesi osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides, tagab rakkude siserõhu ehk turgori. 2. Vee omadused. 1 -Vesi on hea lahusti lahustub rohkem aineid, kui üheski teises lahustis. Vesi moodustab vesiniksidemeid. 2 Koosneb hapnikus oksüdeerijast ja vesinikust redutseerijast 3 On suure soojusmahutuvusega. Vajab palju energiat ja soojeneda/jahtuda 4 Vesi võib auruda kõigil temperatuurides. Üleliigsest veest on võimalik lahti saada aurustumise teel. 5 Veel on suur pindpinevus, võimaldab peentes torudes kapillaartõusu. Gravitatsiooniga ei vaju alla oluline omadus. 6 Vesi neelab halvasti nähtavat valgust, seega laseb seda palju läbi. See on hea veealustele taimedele, et nad saaksid fotosünteesida. 3. Difusioon ja osmoos.
organismi põhiliseks lahustiks. Vesi on ka keskkond, kus ainevahetusproduktid liiguvad ühest rakust ja koest teise. Vee omadused on universaalsed. Peale veest lahkumist, said taimed edasi elada vaid seetõttu, et olid välja kujunenud organid, mis stabiliseerisid organismi veesisaldust, hankidest ümbrusest vett. 2. Vee omadused. Vesi on unoversaalne, neutraalne lahusti. Koosneb tugevast oksüdeerijast ja tugevast redutseerijast. Vee molekul on polaarne. Veel on suur soojusmahtuvus, erakordselt suur pindpinevus. Optilised omadused võime lasta läbi spektri nähtava ja ultravioletse osa valguskiiri. 3. Difusioon ja osmoos. Difusioon on protsess, mille tagajärjel lahustunud aine osakesed ja lahusti liiguvad suurema konsentratsiooniga lahuseosast väiksema konsentratsiooniga lahuseosasse. Difusioon on pöördumatu. Difusiooni kiirus väheneb difusiooni jooksul.
annaabi.ee 
