umbes 500 gr ja on vähemalt 30 cm pikk. Söögiks kasutatakse umbes 30 % homaarist. Homaaride perekonda kuuluvad kaks liiki, kes on teineteisega väga sarnased. Tavaliselt eristataksegi neid geograafilise leviku järgi: euroopa homaarid on levinud Atlandi ida- ja ameerika homaarid Atlandi lääneosas. -ameerika homaar (Homarus americanus) -euroopa homaar (Homarus gammarus) KRABI Krabi elab nii soolases kui ka magedas vees . See võitlushimuline ja osav kiskja redutab tavaliselt kivistel aladel , vetikate keskel ja kaljulõhedes . Kui krabi jalg juhtub viga saama , siis hülgab ta oma jäseme ,mis kasvab kolme kestamisaja vältel tagasi. Krabil on kumer koorik ning tagakeha on kõverdunud rindmiku alla. Ehkki krabil on vähe liha , on veerand tema kehast söödav , sealhulgas keha ,jalad ,sõrad , maks kui ka koorikualune kreemjas aine. Lahja valge liha on kiuline ja maitsev. Ligi 4000
Lisaks on alati mässatud keskvõimu vastu, ükskõik, milline see ka poleks. Liitlaste usku, et Afganistani on võimalik valitseda afgaanide eest, tagada seal kestvalt igapäevane julgeolek ja näha samal ajal riigi arengut, mina ei jaga. Olukorra paranemine Afganistanis pole võimalik ilma naaberriikideta, kes peaksid ilmutama vaoshoitust ja võitlema terrorismiga. Suurimaks probleemiks ongi võimult kukutatud Taliban, kes redutab Pakistanis. Ameerika uus president Barack Obama lubas saata ligi 17 000 sõdurit Afganistaani ning lahendada vahepeal tähelepanuta jäänud konflikt. Kas Obama suudab tabada bin Ladeni ja piir panna al-Qaeda ja Talibani tegevusele näitab ainult aeg. Fakt on see, et midagi peab ette võtma Palestiinaga, mis ilmselgelt ei suuda riigis toimuva üle kontrolli saavutada. Sõda Iraagis 16
maailma salaoopiumist tuleb Afganistanist. Välismaine majandus- ja toiduabi ainult suurendab võimalusi oopiumi külvipinda laiendada ja Talibani rahastada – kui toitu välismaalt ei tuleks, peaks ju nälja vältimiseks vähemalt osa praegusi moonipõlde teravilja all hoidma. Tänapäeva Somaalia on vaid kartograafiline nähtus. Riik on pudenenud kuueks erinevaks mereröövlite piirkonnaks ja iseseisvaks Somaalimaaks, mida keegi ei tunnusta iseseisva riigina. Tagatipuks redutab kusagil poolkõrbes veel seaduslik valitsus, mis püsib koos valdavalt Etioopia sõjalisel toel. Riigipoolse sekkumise, st sisuliselt majanduspoliitika põhiküsimused on: Millistel juhtudel peab valitsus sekkuma? Kuidas peaks valitsus sekkuma? Millised on valitsuse sekkumise tagajärjed? Mis määrab valitsuse valikud? Valitsus sekkub majandusse enamasti kolmel põhjusel: