Just sellepärast keskendungi selles arutluses Rootsi aja plusspooltele. Rootsi ajal toimus reduktsioon, mis leidis aset Rootsi kuninga Karl XI ajal, kui 1680. aastal võttis Rootsi riigipäev vastu otsuse mõisate riigi omandusse tagasivõtmiseks. Lühidalt tähendas reduktsioon mõisate tagasivõtmist riigi poolt. Tänu sellele pääsesid paljud talupojad pärisorjusest. Tõsi, reduktsioon ei toimunud igal pool ja endiselt jäi kehtima talupoegade sunnismaisus, kuid sellegi poolest leian reduktsioonis rohkem head, kui halba. Nimelt hakati talupoegade koormisi määrama vakuraamatuga, mis ühtlustas koormised ja välistas maksude meelevaldse tõstmise. Veel anti talupoegadele luba oma isandate peale kaevata, mis andis talupoegadele tõukejõudu õigluse nõudmiseks. Loomulikult tasub märkimist ka Eesti – Rootsi viljaäri. Eesti vili oli tol ajal hinnatud ja tõhus kaubaartikkel, mida vahetati ka teiste kaupade vastu. Rootsi aeg muutis mitmeid faktoreid ka usu- ja haridusmaastikul
aktsiisidest. 4) Kardeti mõisate majandamisega seotud lisakulusid. 2. Rootsi kõrgaadel ei asunud Eesti ja Liivimaale elama. Vahle harva käidi Balti mõisates. Rootsis elav ja teeniv aadel huvitus eelkõige sellest, et ülemereprovintsid tooksid võimalikult palju sisse. 3. Riigis oli rahapuudus, suure sõjaväe ülalpidamine ja kasvav riigiaparaat nõudis rohkem vahendeid kui senine maksupoliitika suutis pakkuda. 4. Reduktsioonis pääsesid enne Rootsi võimu päritud, ostetud või panditud mõisad. 5. Peamine sissetulekuallikas oli viljamüük. Kõrvalsissetulekud tulid kõrtside ja õlle müügi pealt. Vähem tegeleti karjakasvatusega. Mõisaid majandas mõisavalitseja e opman. Suurtematel mõisatel oli ka aednik. Mõisas tegutses kubjas -> heal järjel taluperemees -> hoolitseda talupoegade mõisakoormiste loobumise eest, mõisa ja küla vaheline rehepapp -> tegeles mõisa viljaga. 6
See, mida peetakse mittereduktiivseks materialismiks või füsikalismiks, sõltub sellest, mida peetakse silmas reduktsiooni all. Kaks reduktsionismi liiki: mõisteline reduktsioon, ontoloogiline reduktsioon Mõistelise reduktsiooni puhul esitatakse sõnavaras, mis ei sisalda taandatavat mõistet, selle mõiste rakendamise tarvilikud ja piisavad tingimused. Eeldatakse, et mõisted, millega taandatavat mõistet määratletakse, on sama tähendusega. Ontoloogilises reduktsioonis kasutavate terminite osutused ammendavad kõik faktid ja omadused selle nähtuste kohta, mida redutseeritakse. Taandatava ning taandava nähtuse kirjeldamiseks kasutatavad terminid on erineva tähendusega, kuid faktid on ontoloogiliselt ainult ühte liiki. Üks viis ontoloogiliseks reduktsiooniks on teoreetiline reduktsioon. Väited omaduste taandamisest teineteisele tulenevad baasväitest, et esimest omadust iseloomustav teooria taandub teooriale, mis iseloomustab teist omadust.
suutma oma tegude tähendusest aru saada ja suutma oma tegusid juhtida. Isik peab olema siis omandanud oma arengus teatud kvaliteedi. Eeldatakse,et inimene saavutab teovõime tema täisealisek saamisel see on 18. a saamisel. Varem kehtinud süss andis selle kõrval ka ühe erandi, nimelt kui seadus lubab abielluda enne 18 .a saamist siis selline alaelaine omandab teovõime abielu sõlmimise momendist. Kehtivas reduktsioonis tsüssis seda enam ei märgita kuigi abillluda on võimalik ka ennme 18.a saamist tänapäeval. Enne seda jaotatakse alaealised kahte rühma kuni 7 .a ja 7 kuni 18 a subjektid. Seadus määrab ka nende teovõime piiramise piirid ja märgib optseselt et kõik nende tehtud ühepoolsed tehingud on tühised (kuni7 a). Ka mitmepoolne tehing mis sellise alaealise poolt on reeglina tühine. Kuid erandina seadus loeb kehtivateks alaealiste poolt tehtud mitmepoolset