kuningavõimu suhtes. Rootsi ametnikkude talupojasõbralikkus. Karl 11. absoluutne monarhia, vastuolu aadliga, siinse talurahva toetus. Mõisate reduktsioon. Mõisnikud muutusid rentnikeks. Talupoegade olukorra reguleerimiseks: vakuraamatud, pärimisõiguse seadistamine, talupoegade kaebeõigus mõisnike peale, karistussüsteemi muutumine. Pastorite keeleoskuse rangem eksamineerimine. Koos reduktsiooniga muutus talupoegade sotsiaalpsühholoogiline olukord. Reduktsioonipoliitika kaugem siht feodaalse süsteemi lammutamine. 17. saj niisiis üleminek kapitalismile mõisnik pidi mõisa muutma põllumajanduslikuks käitiseks. Võib käsitleda talupoegade pärisorjusest vabastamisena. Kamrealism rootsi riigi esimeseks ülesandeks siis rahva heaolu parandamine. Riigivõimu progressiivne kooli- ja kirikupoliitika, mida viidi ellu aadli pidevast vastuseisust hoolimata. Eesti ja läti kirjakeele teke, sündis ja kasvas emakeelne kirjandus. Kohalike
Rendiaeg oli piiratud algul kolme ning seejärel 12 aastaga, ja riik teostas rentimise ajal kontrolli. Reduktsiooniga oli riigimõisate kätte läinud ka kohalike mõisnike patronaadiõigus koguduste üle. Vaimulike valik ja nimetamine kuulusid nüüd kohalike konsistooriumide kompetentsi. Reduktsiooni tagajärjel tekkis konflikt Rootsi keskvalitsuse ja Liivimaa maapäeva vahel, kuna aadli arvates ähvardas see aadli kui seisuse olemasolu. Kuid reduktsioonipoliitika kaugem siht oli feodaalse süsteemi lammutamine, sest mõisaid võidi rendile anda ka mitteaadlikele. 17. sajand oli üleminekuaeg feodalismilt kapitalismile. Köster-koolmeister 1684 aastal Tartu lähedale Piiskopimõisa asutatakse seminar eesti soost koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks. Kooli juhatajaks ja ainukeseks õpetajaks saab Bengt Gottfried Forselius. Õpiajaks määratud kahe aasta jooksul saab
· 1620ndatel algas LM maa-alade ülevoolav läänistamine Rootsi kõrgaadlile: · Nt kõik vanad staarostkonnad läksid rootslastele · 1630ndatel LM adramaadest kuulus: A. Rootsi kõrgaadlile 45%(nt Oxenstiernad ja De la Gardied) ja Rootsi alamale aadlile 5%(rohkem kui Eestimaal) · Rootslased ei elanud oma LM mõisades 1.B. Põlise saksa aadli valduses 39% adramaadest. Rootsi reduktsioonipoliitika taust 17. Saj keskpaigas · Kristiina ajastul(1632-1654) jätkati aadlit soosivat läänistuspoliitikat: · Harju-Virumaa soodsate läänistustingimuste laiendamine LM aladele: · Kasutus- ja pärimispiirangute likvideerimine · Tulemus: Rootsi aristokraatial olid suuremad privileegid Eesti- ja LM-l kui Rootsi tuumikaladel!
annaabi.ee 
