härrade juuresolekul Peetri kiriku eeskojas. Selles asjas paistab Patkuli olemus selgesti välja: piiritu protsessimishimu sageli tühiste asjade pärast koos samaaegse võluva ning sarmantse käitumisega seltskonnas. Krahv Stenbock, kes ilmselt Patkuli loomust tundis, olevat Karl XI-le öelnud, et selle mehega keskteed käia ei tohi, tuleb tal kas kohe pea maha lüüa või siis kõrgele kohale edutada. Siinkohal tuleks nõustuda Helmi Neggoga, kes analüüsis rootslaste käitumist mõisate reduktsioonil ja leidis, et mingisugusest tegelikust sakslaste õigusest Liivimaale ei saa üldse juttugi olla, sest tegu polnud kaugeltki vabatahtliku uniooniga. Maa oli põlisasukatelt lihtsalt tule ja mõõgaga vallutatud ning edaspidi ei räägita neist üldse, samuti nagu viisakas seltskonnas ei räägita kuigi palju sigadest, lehmadest ja lammastest. Ja kui nüüd teine röövel tuli esimese käest maad endale tahtma, siis hakkas esimene röövel kellegi kolmanda röövli poolt antud
Positiivne visioon ajast põhineb peamiselt Karl XI ajal muutusid üha ilmalikumaks, pakkudes mitmesuguseid õpetlikke jutukesi. (1680. ja 1690. aastatel) toimunud suurele mõisamaade reduktsioonil, mille tulemusena sai riik Üks silmapaistev Eesti valgustaja oli Põltsamaa pastor August Wilhelm Hupel. Ta rajas Põltsamaa endale üle 80% Liivimaa ja ligi 20% Eestimaa põllumaadest. Riigitalupoegade õiguslikku seisundit lähedale trükikoja, mis oli üks väheseid tollases Vene riigis. Koos kohaliku arsti Peter Wildega
Aadlikud nägid selles oma huvide kitsendamist. Rüütelkond saatis delegatsiooni Stockholmi. Liivimaa Maapäeva kokkutulek keelati. Samm- sammuline feodaalkorra kaotamine. Rootsis taheti, et siin oleks kõigi staatus võrdne. Talupoegade olukord hakkas paranema. Kroonu teenimine mõiste tuli Rootsis ajast Rootsist, riigi vappidel olevad kroonid. Ihunuhtlust kergendati, talupoegade kaebeõigus mõisniku üle viidi sisse. Pärisorjust siiski ei kaotatud täielikult, lihtsalt seda kitsendati. Reduktsioonil oli positiivne mõju talupoegade eneseteadvusele, kuna ka aadlikud pidid alluma endast kõrgemale võimule. 17. saj I poolel raskenes olukord, kuna Rootsi oli sõjas. Suurendati makse mõisatele, selle kaudu raskenes ka talupoegade olukord. KIRIK JA RELIGIOON EESTI ALAL Rootsi ajal levis luterlus. Uue usundi juurutamine oli lünklik ja katkendlik, kuna Rootsi oli sõjas. Luterlik kirik oli Rootsis riigikirik, seega luterlus riigiusk. Riik toetas luteri kirikut
annaabi.ee 
