kelle või missugusest vaatepunktist asja vaadatakse rahvusvahelised abikeeled- keeled, mis on loodud eelkõige lootusega, et neist võiks saada universaalkeel, nt. esperanto rakenduslingvistika- on püüdnud leida keeleõppimise ja- omandamise üldisi seaduspärasusi, uurides nt. neid vaheetappe, mida mööda saavutatakse kommunikatiivne kompetents e. suhtluspädevus - võime kasutada keelt nõutaval viisil õigetes olukordades. reduktiivsed muutused e. vähendavad muutused. Nt kipuvad lihtsustuma keerulised häälikuühendid ja muutevormid, lühenema pikad või eriti sageli esinevad sõnad, eelkõige aga kaduma rõhutud lõpuhäälikud. reduplikatsioon e. topeldamine, sõna või selle osa täielik või osaline kordamine. redutseerumine e. lihtsustumine referent- välismaailma olendid, esemed ja nähtused, mida keelelementidega tähistada võib registrid e. stiiliteisendid
uurali keel. Komparatiivse keeleteaduse algaegadel oli enamasti eesmärgiks teha kindlaks, mis keeled on üldse suhuluses ja mis keelepered või keelkonnad maailmas olemas on. Tänapäeval on pearõhk keelte muutumise ja üksikkeelte ajaloo uurimisel. Sugulaskeelte ajloolise võrdlemise eesmärgiks on selgitada, millised ühisomadused lähtuvad samast algkeelest ja teiselt pool uurida, kuidas ja mis tegurite mõjul tütarkeeled on muutunud. üpris tavalised on mitmesugused reduktiivsed ehk vähendavad muutused. · Mõnede häälikute erinevused on süstemaatilised (häälikuseadused) = rekonstruktsioonide abil otsitakse allkeele kuju, nt indoeuroopa algkeele `jalg' on rekonstrueeritud *pòds (tärn tähistab rekonstruktsiooni) · Häälikute vastavuse alusel jagatakse keeled harudesse ja rühmadesse AGA · Sõnavara sarnasustel võib olla ka muid põhjusi: - laenamine (nt balti algkeelest eesti keelde hernes, seeme)
identsustest just teadvuse olemasolu. Organism on teadvusel = selle organismi jaoks on kuidagi olla see organism. Tema kogemustel on “subjektiivne iseloom”. What it is like – mismoodi (või kuidas) on olla. Originaalis ei küsita tunde kohta. ‘Tunne’ on antud kontekstis liiga laetud mõiste. Mentaalse reduktiivne analüüs ei käsitle teadvust adekvaatselt, kui ta jätab seletamata kogemuse subjektiivse iseloomu. Senised mentaalse reduktiivsed analüüsid oleksid samasugused ka siis kui kogemusel subjektiivne iseloom puuduks. Kui füüsikalises reduktsioonis saab kõrvale jätta aine nähtumuslikud omadused kui miski, mis kuulub vaatleja juurde, siis kogemuse fenomenilisi omadusi samal viisil kõrvale jätta ei saa. Kaks kontseptsiooni. Subjektiivne kontseptsioon: on ligipääsetav vaid teatud individuaalsest vaatevinklist (point of view). Objektiivne kontseptsioon: kasutatav teadustes, on ligipääsetav erinevatest vaatepunktidest.
annaabi.ee 
