Nimetused: bioaktiivsus realiseerub tetrahüdrofolaadi (THF) kaudu Metabolism: · Taimsete produktide polüglutamaatvormilt eraldab hüdrolaas glutamaadijäägid monoglutamaat · Monoglutamaat + mikrofloora foolhape imendub tühisooles aktiivtranspordina, osa ka difusioonina (pärsivad liigne alkohol, suitsetamine, antikovulsandid, fenobarbitaal, oraalsed kontratseptiivid, laguneb streptomütsiini toimel) · Redutseeritakse folaadi reduktaasiga THF-iks (mukoosarakkudes) · Metüül-THF põhiline veres ringlev vorm · Talletatakse maksas ja mujal polüglutamaatvormis Biofunktsioonid: 1. Realiseerub sisuliselt läbi koensüümse THF ühesüsinikuliste jääkide ülekanne puriinide, seriini jt biomolekulide sünteesil 2. Nukleiinhapete sünteesi protsessid 3. Histidiini katabolism 4. Formiaadi detoksikatsioon 5. Homotsüsteiini remetüleerimine 6. Erütrotsüütide areng 7
Tema antagonismi haigustekitajate bakteitega saab põhjendada orgaaniliste hapete, NO ja vesinikperoksiidi moodustamisega. Tal on antioksüdantsed omadused ta aitab ennetada oksüdatiivseid kahjustusi. Inimese organismis tekib pidevalt kõrge reaktsioonivõimega molekule. Eriti tugevad oksüdeerijad on radikaalid. Glütatiooni oksüdeerumisega neutraliseeritakse ROS ja oksüdeeritud glütatiooni saab tagasi redutseerida glutatiooni reduktaasiga. Glutatiooni peroksidaas on seleeni sisaldav valk. ME-3 bateril on olemas võime sünteesida glutatiooni ja kasutada seda oksüdeerijate kahjutustamiseks. Tal on nii glutatiooni peroksidaas kui ka glutatiooni reduktaas. Lisaks on tal ka Mn-SOD, mis lagundab superoksiidradikaali. Bifidobacterium bifidiumi käärimine meenutab heterofermentatiivset piimhappekäärimist, sest ka siin osalevad fosfoketolaasid. Ta kääritab 2 mooli Glc kaheks mooliks piimhappeks ja 3 mooliks äädikhappeks
kompleksid osalevad.: Elektronide liikumise teed veelt NADP-le mitmete vaheülekandjamolekulide vahendusel nimetatakse fotosünteetiliseks elektronide transpordi ahelaks (fsETA). Kui plastokinoon (QB) võtab 2e- P680 -lt, siis ta vabaneb reaktsioonitsentrumist ja difundeerub tülakoidi membraanis kuni puutub kokku cytb/f kompleksi luumenipoolse küljega ja seotakse (cytb/f kompleks on sarnane mitokondrite CoQ cytc reduktaasiga). Kaks prootonit, mis võeti stroomast plastokinooni redutseerumisel, antakse ära luumenisse. (kaks e- liiguvad kinooni ja tsütokroomide vahel kaks korda ringi - nn Q tsükkel - ja seetõttu transporditakse stroomast luumenisse kokku 8 prootonit iga elektroni kohta 2 prootonit). Redutseerunud cytb/f kompleks annab oma elektronid plastotsüaniinile (väike vaske sisaldav valk), mis on lahustuv ja võib liikuda kahe fotosüsteemi vahel. Kui PSI
oksidoreduktaas) on tetraheteromeer ning otseselt seotud tsitraaditsükliga, sest katalüüsib suktsinaadi oksüdeerumist fumaraadiks ning kannab elektronid üle ubikinoonile. Suktsinaadi dehüdrogenaas ei osale prootongradiendi loomisel. SdhA ja SdhB on hüdrofiilsed ning paigutuvad tsütoplasmasse. Tsütoplasmas asuvad SdhC ja D subühikud. SdhA sisaldab heemi ning suktsinaadi seondumiskohta. Funktsionaalselt sarnane fumaraadi reduktaasiga, mis viib läbi pöördreaktsiooni. Subühikud on asendatavad teineteisega, näiteks fumaraadi reduktaasi geene kandev plasmiid komplementeerib sdh geenide knock-out- mutante. SdhA redoksreaktsiooni läbi viiv aktiivtsenter paigutub valgus nii, et ensüüm ei tekita reaktiivseid hapnikuradikaale (ROS-e). Samas kui fumaraadi reduktaas saades menakinoolilt elektronid tekitab väga palju ROS-e. Sellest johtuvalt on aeroobses keskkonnas soodustatud Sdh ekspressioon.
annaabi.ee 
