funktsioone. · FnR toimib peamiselt anaeroobsete radade aktivaatorina, kuid represseerib ka mõningaid geene, mis on aktiivsed bakterite aeroobsel kasvul. · NarL/NarP/NarX/NarQ on aktiveeritavad anaeroobsetes tingimustes nitraadi ja nitriti poolt. Need regulaatorid stimuleerivad nitraadi reduktaasi geeni transkriptsiooni ning nitraadi ja nitriti metabolismiga seotud geenide transkriptsiooni; teiste terminaalsete reduktaaside geenid on inhibeeritud. · FhlA regulon aktiveeritakse anaerobioosis ja formiaadi poolt, represseeritakse aga hapniku ja nitraadi poolt. Aeroobsetes tingimustes formiaati püruvaadist ei teki, kuna vastav ensüüm Pfl (püruvaadi-formiaadi lüaas) ei tööta. Pfl kodeeriva geeni transkriptsiooni aktiveerib Fnr. Hapniku ja erinevate lämmastikühendite hulk määrab, milline energiagenereerimise süsteem käivitub:
hapnikust erinevale anorgaanilisele elektroni aktseptorile ja ATP moodustub membraansel fosforüülimisel. Substraatide oksüdatsiooniga kaasneb prootongradiendi teke membraanil ja selle arvel ATP süntees. Elektroni lõppaktseptoriks võib olla ka fumaraat. ETA komponentideks on dehüdrogenaasid, tsütokroomid, kinoonid ja reduktaasid. Reduktaaskompleks on ETA lõpplüli, kus elektronid jõuavad lõppaktseptorini. Aeroobsel hingamisel osaleb reduktaaside asemel tsütokroomi oksüdaas. Samaaegselt elektronide transpordiga toimub prootonite transport tsütoplasmast läbi membraani kas periplasmasse või väliskk-da. Genereeritavat prootongradienti kasutatakse ainete aktiivtranspordiks, membraanseks fosforüülimiseks, viburite töölepanekuks jne. Anaeroobse hingamisel liigid: 1) Nitraatne hingamine 2) Denitrifikatsioon 3) Sulfaatne hingamine 4) Karbonaatne hingamine (metanogenees) 5) Väävlihingamine
mille tulemusena tekib elektrokeemiline gradient (prootonpotentsiaal). Prootonite läbi tsütoplasma membraani tagasipumpamisel sünteesitakse F1F0 ATPaasi abil ATP-d. 2. Anaeroobne hingamine on samuti membraanis toimuv elektronide ülekandmise protsess, kuid kasutab hapnikule alternatiivseid elektronaktseptoreid nagu nitraat, nitrit, fumaraat, dimetüülsulfoksiid (DMSO) ja trimetüülamiin N-oksiid (TMAO), mis saavad elektrone spetsiifiliste terminaalsete reduktaaside kaudu. Elektronid pärinevad kas glütseroolilt, formiaadilt (sipelghape), NADH-lt või vesinikult; elektronide ülekannet vahendavad spetsiifilised dehüdrogenaasid. 3. Fermenteerimisel e. käärimisel (toimub anaeroobsetes tingimustes terminaalsete elektronaktseptorite puudumisel) genereeritakse energiat (ATP süntees) substraadi tasemel fosforüleerimisel. Siia kuuluvad näiteks glükolüüsi tulemusena tekkinud püruvaadi metabolismirajad. Ühe glükoosimolekuli
annaabi.ee 
